Köögiviljaväetis P2O5 1% kui ka kasvuperioodil kastmine või K2O 6% lisaväetamiseks 2 korda. väetise suvel. mulda segamine YaraMila N 11% Kevadel Igakordse Väetis Kemira Sisaldab Cropcare P2O5 11% kasutamisel puistatakse Growhow kõiki K2O 21% mullapinnale taimede ja arenguks kobestatakse vajalikke
saab anda ka väetisi tolmuvabad 4 Väetamine • Kehvemale mullale N 2030 kg/ha, esimese mullaharimise alla • Sõstra kasvuaegseks väetamiseks sobivad Nväetistest 1) Ammooniumnitraat (N=34%) 2) Ammooniumsulfaat (N=21%) 3) Karbamiid (N=46%) 4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 61224 (N:P:K= 6:5:20) •) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi •) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma,
väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha. • Mineraalväetiste normide määramisel tuleks arvestada toiteelementide sisaldusega mullas ning kultuuri vajadustega. Vastavalt mullaviljakusele võib toiteelemente mineraalväetistega lisaks anda 60...100 kg/ha N, 35...50 kg/ha P2O5 ja 100...140 kg/ha K2O • Esimene väetamine enne istutust võib olla YaraMila Cropcare 11:11:21 normiga 400...700 kg/ha (40...70 g/m2).Taimi pealtväetatakse suve jooksul tavaliselt 2-3 korda -esimene kord 2 nädalat peale istutust, 2. kord massilisel õitsemisel ja viljaalgmete tekkimisel ning 3. kord viljade aktiivse kasvu ajal. Taimede tugeva kasvu korral võib 2. ja 3. väetamiskorra ära jätta. Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha
Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid. 5 Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused kevad Aia üldväetis 0,7kg/10m2 Kui rajame muru (Cropcare 10-10-20) kevadel suvi Kemira muru 0.3kg/10m2 Vajadusel lisaväetis püsiväetis (20-2-8) suvel sügis Kemira Istutus ja 0,3kg/10m2 sügisväetis (Crpcare 0-12-24) Biolan kevad Biolani muruväetis 1,0-2,0 kg/ 10m2 Võib kasutada vees
Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad 1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga.
2. TÄIENDVÄETISED ei sisalda kõiki peamisi toiteelemente, on mõeldud täisväetistele täienduseks. 3. PUUKOOLIVÄETISED 4. KASVUTURBA VÄETISED 1 NB! Kuna enamik aiakultuure on kloori suhtes tundlikud, kasutatakse aianduses valdavalt kloorivabasid väetisi. 1) kloorivabad granuleeritud täisväetised - kasutatakse aiakultuuride kevadiseks väetamiseks või väetamiseks kasvuperioodi algul. Siia kuuluvad Kemira Cropcare väetised, mille põhitoitainete sisaldus varieerub vastavalt mulla toitainetesisaldusele ja kultuuride erinõuetele. Näiteks Cropcare 10-10-20 sobib noorte ja kandeealiste viljapuude, marjapõõsaste ja kiire kasvuga köögiviljade väetamiseks kevadel niisugustel muldadel, kus fosforisisaldus on heal tasemel. Cropcare 0-12-24 on lämmastikuta granuleeritud täisväetis aia rajamiseks ja mitmeaastaste aiakultuuride sügisväetiseks
likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi. 7. Väetamine Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist. Kehvemale mullale tuleb anda lämmastikku 20-30 kg/ha, esimese mullaharimise alla. Leheanalüüsid, mullaanalüüsid. Lämmastikväetised: Ammooniumnitraat (N=34%) Ammooniumsulfaat (N=21%) Karbamiid (N=46%) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6-12-24 (N:P:K= 6:5:20) Soovitav on vältida kloori sisaldavaid väetisi. Saab väetada ka lehtede kaudu ja tilkkastmissüsteemi abil. Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi
a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised a. kristallilised – suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat; b. pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm; c. granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20; d. väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad; e. väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote. väetisetabletid Mineraalväetised jaotatakse: a) lihtväetised — sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad
Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt. Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt. Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori
(Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga. Raskemal mullal kaevatakse multsimaterjal sügisel mulda, kergema mulla korral mitte. Tänu multsile ei külmu maapind võra all nii tugevasti, niiskus püsib maa sees ja mikrobioloogilised protsessid elavnevad
annaabi.ee 
