Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli. Normaalkooli kestus on kaks aastat, pärast seda saab asuda tööle lasteaiakasvatajana või algkooliõpetajana. Teine võimalus on asuda õppima kutse- või keskeriõppesse, mille kestus on kolm aastat. Pärast eelnevate lõpetamist on võimalus edasi õppida ülikoolis. Salamanca ülikool http://costas-spain.perfecttravelblog.com/800px- Salamanca_Catedral_by_Magnus_Manze.jpg Kasutatud materjal Angelina Silk-Hispaania töö.
Lipp Vapp · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Peru.svg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Escudo_nacional_del_Per%C3%BA.svg 3. ÜLEVAADE RIIGI LOODUSEST Peruu jaguneb looduslikult 3 osaks : Costaks, Sierraks ja Orienteks. Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul u. 2000 km pikkuse kitsa madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast. Külma Peruu hoovuse pärast valitseb Costas kõrb (aastane sademete hulk 50mm, keskmine temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°). Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne-Kordiljeerid, kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid. Lõunaosas moodustavad liitunud kõrglavamaad sisemaise kiltmaa Puna
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka rahvaarv ja selle muutmine Nagu järgnevast tabelist näha pole rahvaarvu muutus olnud kordagi negatiivne Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik
· 1963 tsiviilvalitsus taastati · 1968 sõjaväeline riigipööre · 1980 tsiviilvalitsus taastati · 1990 Alberto Fujimori sai presidendiks ja alustas radikaalseid majandusreforme · 1992 Fujimori peatas sõjaväe abil põhiseaduse · 2000 Fujimori astus tagasi · 2001 Manrique sai esimeseks indiaani päritolu presidendiks · 2005 parempoolsete riigipöördekatse Kliima Peruu kliima on piirkonniti erinev. · Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°. · Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°. · Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°.
Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju. Costas asuvates suurfarmides kasvatatakse banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, puuvillapõõsast ja riisi, kuna seal on soe ja niiske. Sierra nõgudes viljeldakse maisi, nisu, kartulit ning aed- ja sojauba, kuna seal on viljakate muldadega mägistepid. · Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit.
aastal. Kreeka võttis 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Riik: Kreeka Vabariik Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Rahvastik Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa
Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigiseadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi 11 peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised. Suure osa SKT-st annavad turism,laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus
Teise võimalusena on võimalik asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille kestus on kolm aastat sh. kommerts- või tehinkakool. Nii keskooli kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on võimalik astuda edasi õppima kõrgkooli. Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca ülikool- see asustati 1218.aastal (pilt8). 8.Salamanca ülikool. [http://costas-spain.perfecttravelblog.com/800px- Salamanca_Catedral_by_Magnus_Manze.jpg] 16 6. Ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad juba vanemasse paleoliitikumi aega. Giblartarist on leitud neandertallaste koljujäänuseid ja Püreneedest koopamaalinguid. 9.-8. sajandil eKr rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid, hiljem
· vasakpartei Synaspismos (Coalition of the Left, loodud 1992. aastal; 3,3% häältest, 6 kohta). Väiksematest parlamendis mitte-esindatud parteidest on tuntuim Popular Othodox Rally (LAOS), kelle populaarsus kasvab. Kõik parteid, väljaarvatud KKE, pooldavad EL liikmelisust. (4) Valitsus Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister. Viimaste valimistulemuste põhjal sai peaministriks Costas Karamanlis. Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. (4) 6
Portugal Bloco de Esquerda Predrag Fred MATIĆ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Horvaatia Socijaldemokratska partija Hrvatske Gabriel MATO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Sara MATTHIEU Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Belgia Groen Emmanuel MAUREL Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Prantsusmaa Gauche républicaine et socialiste Costas MAVRIDES Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Küpros Democratic Party Radka MAXOVÁ Uueneva Euroopa fraktsioon Tšehhi ANO 2011 Eva MAYDELL Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Bulgaaria Citizens for European Development of Bulgaria Georg MAYER Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Austria Freiheitliche Partei Österreichs Beata MAZUREK Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Poola Prawo i Sprawiedliwość Liudas MAŽYLIS
annaabi.ee 
