39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 40. Rõngusside (Annelida) ja lülijalgsete (Arthropoda) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49
jalgadega, paljud ka ujuvad teise paari tundlatega. Lõpuseid enamasti pole. Näide: Candona candida, Cypridopsis vidua. Kl. vääneljalgsed (Cirripedia): Keha ümbritseb mitmest, omavahel painduvate liigenditega ühendatud lubiplaadist rüü. Eestundlad lühikesed, tsemendinäärmetega (kinnitumiseks), tagatundlad kadunud, suised lihtsad, jalgu 6 paari, tagakeha mandunud. Jalad tekitavad veevoolu, mis toob ka toitu suu juurde. Näide: tõruvähk (Balanus improvisus). Kl. aerjalgsed (Copepoda): Tillukesed, silinderja või tilgakujulise tagant aheneva kehaga. Suur ümar pea esimese rindmikulüliga kokku kasvanud. Liitsilmi pole, on üksainus (vastse) silm. Eestundlad väga pikad, nii ujumis- kui meeleelundid. Ülalõuad ja eesmised alalõuad keerulise ehitusega. Tagakeha lõpeb hargiga. Näide: perekond sõudik (Cyclops), aerik (Diaptomus). Kl. huulvähid (Mystacocarida): Tillukesed, silinderja kehaga. Pikk liigendunud pea
kuju ja viimase lüli poolest 74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige 75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis: Austraalia ja Kagu-Aasia vetes; Atlandi ookeanis: Kariibi meres 170 2140 m sügavusel 76. Kirpvähilised elavad magevees, meres 77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale 78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86
meres, väikejärvedes vee vertikaalse ringkäigu ajal Fütoplanktoni osa veekogus - Põhjustab vee õitsemist. Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid.
· Zooplanktoni (ZP) võrdlus · MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmekesisus suur traalidega (Henseni traal, Bongo · 2. Põhilised rühmad: traal). Kalalarvid toituvad Kambrilised - Foraminifera. peamiselt aerjalgsete vastsetest Kiirloomad - Radiolaria. · Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude Kammloomad - plankton Ctenophora · Eulimnoplankton - järveplankton Karikloomad - Scyphozoa
Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa. Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas) ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu). Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon).
kuueks klassiks: Lõpusjalgsed Branchiopoda Mõlajalgsed Remipedia (väike klass soolaste vete koobastes elavaid vähke) Pimevähid Cephalocarida Aerjalgsed Maxillopoda Karpvähid Ostracoda Kõrgemad vähid Malacostraca Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass Alamvähid Entomostraca Selts Lehtjalalised Phyllopoda Selts Karpvähilised Ostracoda Selts Aerjalalised Copepoda Selts Lõpushännalised Branchiura Selts Vääneljalalised Cirripedia Alamklass Ülemvähid Malacostraca Selts Kakandilised Isopoda Selts Kirpvähilised Amphipoda Selts Kümnejalalised Decapoda Areaal Jõevähi areaal on valdavalt Euroopa: Prantsusmaalt läbi Kesk-Euroopa Balkani poolsaareni, põhjast kuni Suurbritanniani saarteni jaSkandinaaviani, ida pool Baltimaades ja Valgevenes ning mõnedes Venemaa Euroopa-osa veekogudes.
9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2. Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) Selts: Sadajalgsed (Chilopoda) Selts: Tuhatjalgsed (Diplopoda) 9.3. Klass: Vähilised (Crustacea) Selts: Aerjalalised (Copepoda) Selts: Vääneljalalised (Cirripedia) Selts: Kakandilised (Isopoda) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) 9.4. Klass: Putukad (Insecta) Selts: Sihktiivalised (Orthoptera) Selts: Kiililised (Odonata) Selts: Mardikalised (Coleoptera)* Selts: Liblikalised (Lepidoptera)
enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad (antennae), mis on muutunud liikumiselunditeks. Liikide arv: ligi 100 Kirjandus: - Selts Aerjalalised Copepoda Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud perekond Cyclops. Need, vesikirbulistega mõõtmetelt sama suured vähikesed, erinevad viimastest oma sihvakama (tilgakujulise), tagasuunas aheneva keha poolest. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Kõikidele emastele aerjalgsetele on iseloomulik munakobarate kandmine tagakeha külgedel. Arenguperioodil esineb Nauplius vastne. Liikide arv: Eestis kuni 100 Kirjandus: Lennart Lennuk, 2013
annaabi.ee 
