Kooli nimi Henry David Thoreau Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2010 Elulugu Henry David Thoreau sündis 12. Juulil 1817 Concordi linnas, Massachussetsis, USA-s. Tema isa oli ärimees ning ta sai oma hariduse Harvardi ülikoolis. Mõned aastad töötas ta õpetajana Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845
Asutati salajasi nn Vabaduse Poegade ühinguid, milles eesmärk oli propaganda ja organiseeritud vastupanu Briti koloonialvõimule. Esimene verevalamine toimus 1770.aastal Bostonis, kus inimesed protesteerisid Tempelmaksuseaduse vastu ning Briti valitsuse sõdurid otsustasid protestijaid tulistama hakata. 1773.aastal muutus kolooniate valitsemine üha keerulisemaks ning mässulised valmistusid sõjaks. TÄHTSAMAD LAHINGUD TÄHTSAMAD LAHINGUD Lexingtoni ja Concordi lahingud Bunker Hilli lahing Quebecki lahing Staten Islandi lahing Yorktowni lahing Georg III George Washington PARIISI RAHULEPING Inglaste kaotus Yorktownis ei toonud kaasa sõja automaatset lõppu-see kestis veel ligi kaks aastat-otsustas Briti valitsus taotleda rahuläbirääkimisi Pariisis 1782.aastal. 1783.aastal otsustas Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema tema endised kolooniad kirjutasid selle alla 3.septembril
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 69] Revolutsioon algab Kindral Thomas gage, kena inglise dzentelmen, kelle abikaasa oli Ameerikas sündinud, juhtis Bostoni garnisoni, kus poliitikaga tegelemine oli kaubanduse pea täiesti välja tõrjunud, Gage'i põhiülesanne kolooniates, oli Sunniseaduste täitmist valvata. Kui temani jõudis kuuldus, et Massachusettsi kolonistid koguvad püssirohtu ja laskemoona 32 kilomeetri kaugusel asuvasse Concordi linna, saatis Gage tugeva garnisoniüksuse seeda sõjavarustust konfiskeerima. Seejärel tungisid britid Concordi. Ameeriklased olid küll enamiku laskemoona minema viinud, kuid britid hävitasid veel viimse, mis alles oli. Vahepeal mobiliseerusid Ameerika maameeste väed ja hakkasid Consordi poole liikuma, et Briti sõdureile kaotuse eest kätte maksta, kui nood olid asunud pikale teekonnale Bostonisse. Kogu retke jooksul olid
"Kuningas Philipi" sõda Nathaniel Balconi mäss Uus-Inglismaa dominioomi välja kuulutmaine Kuulus revolutsioon Briti Põhja-Ameerika kolooniates Salmei nõiaprotsessi algus Suur ärkamine Prantsuse ja indiaani sõdade algus Seitsmeaastase sõja algus Pariisi rahu Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine
juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas kohtuda 1775. a mais, kui Suurbritannia ei lähe järeleandmistele. Kuningas George III andis Briti laevastikule korralduse boikoteerida kogu Põhja-Ameerika idarannik. Elanikelt tuli võtta relvad. Ühe sellise katse tegid Briti sõdurid 1775 19. aprillil Massachusettsis: 700-liikmeline Briti sõdurite rühm saadeti Concordi (kohake Bostoni lähistel), et võtta separatistide peidikust relvad. Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress
samuel adamsi juhtimisel tungiti laevadele ja teelaadung loobiti merre. See pani briti valitsuse raskesse olukorda ühelt poolt oldi koguaeg protestidele järgi antud. Karistuseks suleti bostoni sadam, seal keelati koosolekud jne. Virginia jpt osariigid tulid bostonlastele appi. 5. sept 1774 Esimene Kontinentaalkongress Philadelphias (tollane pealinn). 10. mail 1775 Teine Kontinentaalkongress, sel korral oli olukord juba tõsine. Briti väe karistussalk oli üritanud minda Concordi, kuid mässuliste poolt Lexingtonis toimus tulevahetus, millele järgnesid edasised rünnakud brittidele. 15. mail otsustas koninentaalkongress, et tuleb alustada sõda briti valitsusega. George Washington määrati kontinentaalarmee etteotsa. 23. aug 1775 kuulutas inglismaa kuningas Ceorge III ameerika kolooniad mässulisteks. USA iseseisvus seisab kolmel dokumendil. Neist kõige olulisem 4. juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsioon. Committee of Five. Benjamin Franklin ja Thomas Jefferson.
Virginia jpt osariigid tulid bostonlastele appi. Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. Esimene kongress Philadelphias. Suurbritannia ja Ameerika kolooniate esindajad saavad kokku ja üritavad lahendust leida probleemidele, kuid sellest ei tule midagi välja. Teisel kongressil, pool aastat hiljem, on asi juba tõsine ja Ameerika näeb ainsat lahendust iseseisvaks saamises. Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks. Briti väe karistussalk oli üritanud minda Concordi, kuid mässuliste poolt Lexingtonis toimus tulevahetus, millele järgnesid edasised rünnakud brittidele. 15. mail otsustas koninentaalkongress, et tuleb alustada sõda briti valitsusega. George Washington määrati kontinentaalarmee etteotsa. 23. aug 1775 kuulutas inglismaa kuningas Ceorge III ameerika kolooniad mässulisteks. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), Selle dokumendi võtsid vastu asutavad osariigid ja niinimetatud asutavad isad 2
1774 toimus Philadelphias I kontinentaalkongress, mis püüdis konflikti Briti krooniga lahendada rahumeelsel teel. Algselt ei olnud ameeriklaste eesmärgiks mitte briti kroonist lahkulöömine, vaid häirivate piirangute kaotamine ja oma autonoomia suurendamine. Kompromissi aga ei õnnestunud leida ja kroon kuulutas kontinentaalkongressist osavõtjad mässajateks ning saatis Ameerikasse lisavägesid, et rahutused maha suruda. USA Iseisvussõda 1775 – 1782/3 1775 19 aprillil Lexingtoni ja Concordi juures briti vägede ja kolonistide rahvamiilitsa vahel toimunud lahingutega algas iseseisvussõda. Suurt edus saavutasid kolonistid 17 juunil 1775 toimunud Bunker Hilli lahingus. Samuti juunis 1775 valiti II Kontinentaalkongressil kolonistide vägede ülemjuhatajaks Georg Washington – oli Viriginia plantaator, teenis 7aastase sõja ajal Briti väes. Washingtoni juhtimisel loodi vabatahtlike salkade baasil arvestatav regulaararmee
-raske muuta 2. USA iseseisvumine 2.1. Iseseisvussõda Suhtudes asumaadesse pms kui tooraineallikasse, püüdis Suurbritannia valitsus takistada seal tööstuse ja kaubanduse arengut (1750. a keelati rauasulatusahjude ehitamine). Vastuseks Suurbritannia survele asutati 1765 Uus-Inglismaa võitlusorg ,,Vabaduse Pojad" ja otsustati boikoteerida Briti kaupu (,,Bostoni teejoomine"). 1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783 Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasi kodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid
annaabi.ee 
