· ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr) 2)(Octavianus) Caesar'i kasupoeg Callius Julius Caesar Octavianus (Augustus, mis on aunimetus) Ta on rooma I keiser. Ta nõuab Caesari austamist. Senat arvestab keisri soove rahvakooslolek kaotab oma tähtsuse · Juliuste-Claudiuste dünastia 27 68 (Augustus, Tiberius , Caligula, Claudius, Nero) Pärast Nero surma puhkes kodusõda · Flaviuste dünastia · Antoniuste dünastia · Severuste Dünastia Kõige suuremat ulatust omas Rooma Trianuse ajal (2. saj) Pax Romana Rooma rahu Piirikindlustused ehk lime'id Domus et deus keiser ja isand (austatakse keistrit, kui elavat jumalat maal)
Nero langus Nero oli otsustusvõimetu ja nõrk. Sabinuse väed hülgasid Nero ja näitasid toetust senatile. Senat mõistis Nero surma. Nero oli sunnitud Roomast lahkuma Nero surm 9. juunil 68 aastal tegi Nero enesetapu. Viimased sõnad: ,,Qualis artifex pereo" (,,Milline kunstnik hukkub!") Nero keha matsid kolm talle noorusaegadel lähedast naist Nero surmaga lõppes Julio-Claudiuste dünastia Kasutatud kirjandus lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Keiser%20Nero.doc http://www.roman-empire.net/emperors/nero- index.html
Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. Keisririik - Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane. Historiograafia tegelik alustaja (484 eKr –425 eKr)
- Caligula teine abielu kestis ainult paar päeva ( Livia Orestilla ) - Caligula kolmas kaaslane Lollia Paulina, kelle ta lühikese aja pärast maha jättis ja keelas tal peale seda ühegi teise mehega magada - Caligula neljas naine Caesonia - Nero isa suri 40ndal aastal - 24 jaanuar 41. aastal Caligula mõrvati - Claudius sai uueks keisriks - Claudius valitses 14 aastat, seda ei pidanud keegi võimalikuks - Claudius ja Agrippina olid Juliuste-Claudiuste dünasti viimased esindajad - Agrippinale tehti ennustus,et tema poeg tõuseb temast kõrgemale, aga ta ise hukkub samuti poja käe läbi - 40ndal aastal sünnitas Messalina keisrile Octavia ja aasta hiljem Britannicuse - keisrinna tahtis,et mõrvarid tapaks pisikese Nero, mõrvarid oma käsku täide viies pidid aga taganema, sest Nero padja all oli madu. - Maod olid Vana-Roomas jumalikkuse sümboliks - Messalina kõrvaldati ( 48aastal
Tema segatud mürgi abil tapeti ka keiser Claudius. Nero Õige nimega Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus. Sündis 15. detsembril 37. aastal. 54. aastal asus troonile. Talle meeldis tegeleda laulmise, pillimängu ning teiste loominguliste tegevustega. Talle ei meeldinud sõjad ning teda ei huvitanud eriti poliitika. Nero püüdis alati kõige keerulisemad ja raskemad otsused teiste otsustada jätta. Nero suri 68. aastal, tal polnud järglasi ning seeläbi lõppes ka Juliuste-Claudiuste dünastia. Octavia Claudiuse tütar, kes abiellus Neroga. Nero lasi ta hiljem mõrvata oma elukaaslase Poppea korraldusel, tuues ettekäändeks Octavia sigimatuse. Gaius Piso Kuna ta oli määratud Nero troonipärijaks, oli üks esimesi Nero-vastase vandenõu korraldajaid, mis aga ebaõnnestus ning mis maksis talle elu. Poppea Nero teine naine, väga kavala iseloomuga, suutis Nero täielikult oma pilli järgi tantsima
põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr.
Armeenia oli puhverriigiks Rooma ja Parthia vahel. Rooma mõju Armeenias kujutas endast alalist ohtu Mesopotaamiale, Babülonile ja teistele Parthia läänepoolsetele satraapiatele. Armeenia asukoht Musta ja Kaspia mere vahel oli strateegiliselt väga tähtis. Armeenias käis sisevõitlus kahe orientatsiooni vahel. Enamik aadlikest toetas koostööd Parthiaga. Hiljem, Augustuse ja Tiberiuse ajal suurenes Rooma mõju ja Armeeniast sai Roomast sõltuv riik. Claudiuste dünastia ajal Rooma mõju Idas hakkas vähenema. Nero valitsemise ajal suudeti 66 aastal leida armeenia küsimuses mõlemaid pooli rahuldav kompromiss. Armeenia troon otsustati anda Parthia kuninga Vologezi vennale Tiridatesele. Kuningaks kroonimise viis läbi aga Rooma imperaator.
Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero · Flaviuste dünastia 69 96 pKr · Antoniuse dünastia 96 192 pKr · Severuste dünastia 193 235 pKr (Caracella) · Sõdurkeisrite ajajärk Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses · Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku. · Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud. · 212
mõnda aega valitsenud ka Augustuse kaasvalitsejana. Seadusega oli paika panemata see, kes peab saama järgmiseks keisriks, sest pärilikku dünastiat tol ajal polnud, Tiberius kuulutati keisriks senati otsusega, ta sai samuti printsepsi nimetuse, ta tugines ka ühest küljest sellele et tal oli sõjaväessuur toetus ning teisest küljest sai ta viidata sellele et oli Jumalikustatu Pojapoeg. Temaga sai alguse Juliuste-Claudiuste dünastia, sinna kuuluvad Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius ja Nero nad kõik olid ühel või teisel kombel Augustuse sugulased. Juliuste-Claudiuste dünastia koosnes kahest suguvõsast. Juliused olid sugulased Augustuse poolt, Claudiused olid sugulased Augustuse III naise Livia poolt. Juliuste-Claudiuste valitsusaeg oli keisririigi õitsenguaeg jätkuvalt. Tuleb rõhutada et de jure ei olnud nende valitsuse ajal Rooma keisririik, vaid ametlikult oli
- eluaegsele tribuunivõimule, mis tagas talle vetoõiguse kõigis riigiasjades. Sai ka pontifex maximuse ameti. Teostas suurejoonelisi ehitustöid Roomas, mille silmapaistvaim ilming oli Rahu altari (ara pacis) rajamine Marsi väljale valjapool linnamüüre (13 9 eKr). Kindlustati Rooma riigi positsioone idas Partia vastu. Põhjas kujunes riigi piiriks Reini-Doonau liin. 9 pKr lõppes katse vallutada Germaaniat hävitava lüüasaamisega Teutoburgi metsas. Julius Claudiuste dünastia 14 68 Tiberius (14 37). Valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult, saavutamata siiski populaarsust ei lihtrahva ega senatiaristokraatia seas. Valitsusaja lõpul tõmbus riigiasjadest eemale oma villasse Capri saarel. U 30 hukati Jeruusalemma lähedal Kolgatal Jeesus. Caligula (37 41): edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius (41 54). Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside
mõeldav. Printseps tuli valida senaatorite poolt nende endi hulgast. Kuid valitseja sai veel oma eluajal senati valikut mõjutada ehk sisuliselt oma järglase kindlaks määrata. Augustus, kellel poegi polnud valis oma naise Livia Drusilla pojale Tiberiuse, kelle senat valitseja surma järel ka uueks printsepsiks kuulutas. 2. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. Julius (Augustus) Claudiuste (Livia Drusilla esimene meesja Tiberiuse isa) dünastia: järgnevad neli keisrit sellest seltskonnast. Tiberius (14 37): loobus rahvakoosolekutest, edaspidi senati komplekteerimine keisri ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude süüdimõistmise "majesteedi solvamise" eest. Kibestunud Tiberius veetis elu lõpuperioodi Capri saarel ja oli surres üleüldiselt vihatud.
annaabi.ee 
