Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse
TARAPITA Manifest "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Alustas tegevust 1921. aastal Iseloomustus ·oli ekspressionistlik , tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega ·avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon "Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Adson; Arvati, et loov vaim oli tollases ·Ühisväljaanne (7 numbrit) Alle; ühikonnas kui orb. Kultuuri mõiste oli ·tundeelamuste kõrvale tõusis
,,Siuru" tegevus ja looming paistab silma värvikuse ja tulemusrikkusega. Lühikese aja jooksul suudeti elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu ja käivitada kirjastustegevus. Ajaluule õitseajal sündis 1921. A. suvel rühmitus ,,Tarapita". Rühmituse ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Ideeliselt oli ,,Tarapitale" lähedane H. Barbusse'i loodud rahvusvaheline kirjanike organisatsioon ,,Clarte" oma sõjavastase ja demokraatiat kaitsva pahempoolse hoiakuga. ,,Tarapita" oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord,
aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Freidebert Tuglas ja Marie Under. Ajakirja esimene number ilmus 14. septembril, seda toimetas Friedebert Tuglas ning see sisaldas artikleid, luulet ja kultuurikroonikaid. Rühmituse teke oli mõjutatud Henri Barbusse'i 1919. aastal asutatud rühmituse Clarte sõja, vägivalla ja sotsiaalse ebaõigluse vastu võitlemise põhimõtetest. Tarapita vastandus bürokraatiale, riiklikku tellimust täitvale ajakirjandusele ja kirjandusele, sõjaväelisele kasvatusele, aga ka äri ja võimu tõusiklusele. Rühmitus korraldas rahvarohkeid kirjandusõhtuid, mida ajakirjandus elavalt valgustas. Tarapita liikmeskond jäi ebaühtlaseks ja ilmavaatelt küllaltki eriilmeliseks, aegamööda taganeti esialgsest programmist ja vähenes terav protest
· Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. · Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis" ning A. Kivika ,,Kirjas noortele." · Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja ,,punase hädaohu ,, ülevõtmises idast. · Üks oluline mõjuallikas paiknes just läänes rahvusvaheline rühm, Clarte, mis koondas eri vägivalla- ja ebavõrdsusevastaseid manifeste. · Tarapita oli eesjoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja ühiskonnas. · Tarapita esteetiline, kirjanduslik programm manifestides väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest olid seotus ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Luule
Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne-Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim
tasemele; tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks; tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid; oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti; mureluule; kasutas uuenduslikku keelt; oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita: Kuulusid-Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under. Avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon ,,Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu. Gruppi ühendavaks teguriks oli opositsioon ,,praeguse ühiskondliku ja vaimlise barbarismi vastu". ,,Tarapita" iku ekspressionistlik. Protestimeelsust peeti intelligentsile iseloomulikuks. Taheti ärritada kodanlust, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Satiiriline alatoon oli omapärane kõigile seitsmele samanimelise ajakirja numbrile. Suve ringreisid oma loomingu tutvustamiseks. ,,Tarapita" lagunemise põhjustas
· ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus. ,,Tarapita,, (1921-1922) Eesmärk: · Kirjanduspoliitiline rühmitus, kes teadvustas keelekultuuri halba olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e
Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit
1919 minnaksegi laiali. Tähtsus: 1)tõstis luule avalikkuse keskpunkti; 2)astuti vanameelse elukäsitluse vastu; 3)anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; 4)esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) tähendab Taara avita ehk jumal aita. Liikmed: Artur Adson, August Alle, J-V Barbarus, Johannes Semper, Gustav Suits, Fr. Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub manifest, mille lõppsõnas: ,,Meid on ühte viinud opositsioon raha vastu." Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis meeletus, absurd.
annaabi.ee 
