Viljakehad on tumepruunid, esinevad kohati, paiknevad tillukeste tumedate nööbikestena karikate servas. · Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) talluse üla ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool kollakas, alapool valge). Küllaltki pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku-kortsulise pinnaga ja servmiste ovaalsete soraalidega, mis võivad hiljem omavahel kokku sulada ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. · Alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) kergesti eristatav oma väliskuju järgi peenikestest, läbilõikes ümmargustest ja tipuosas tugevasti jagunevatest harudest koosnev tallus moodustav iseloomulikke kuplitaolisi põõsakesi. 9 · Harilik põdrasamblik (Cladina rangiferina) erineb teistest tavalistest põdrasamblikest talluse värvi poolest: usiinhappe puudumise tõttu pole tallus
Chaenotheca ferruginea Chaenotheca Coniocybaceae Ascomycota Fungi Peen põdrasamblik Põdrasamblik Liudsamblikulaadsed Kottseened Seened 1 Cladina ciliata Cladina Cladoniaceae Lecanorales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened
04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Liilialised Organismide mitmekesisus. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://moritz.botany.ut.ee/lectures/organismide.mitmekesisus.html Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.wildflowersandweeds.com/Plant_Families/Liliaceae.htm Süstemaatiline nimekiri. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://bio.edu.ee/taimed/general/systeem.htm Jaana Järv slideshow. Liilialised, kanarbikulised, mustikalised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.slideshare.net/cladina/liilialisedkanarbikulisedmustikalised Liilialised (Liliaceae). Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2761/oistaimede_sugupuu.zip/liilialised_liliaceae.html Sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://new.spring.me/#!/hannano/q/1140551976 Aiasõber. Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/109 KASUTATUD KIRJANDUS LILIACEAE The Lily Family. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://theseedsite.co.uk/liliaceae.html Vikipeedia
94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia) 4. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina) (L.) Nyl. Sgk: koonikulised (Conocephalaceae) 5. harilik koonik (Conocephalum conicum) (L.) Dumort. Sgk: kaksikhambalised (Dicranaceae) 6. soo-kaksikhammas (Dicranum bonjeanii) De Not. 7. lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum) Sw. Sgk: kariksamblalised (Frullaniaceae) 8. harilik kariksammal (Frullania dilatata) (L.) Dumort. Sgk: ulmikulised (Hypnaceae)
· habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3. Toit ja loomasööt samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega samblikud on söödavad, kuid nende toiteväärtus on madal · Põdrasamblikud (Cladina) põhjapõtrade toit tundras · Narmassamblikud (Bryoria) kasutatud toiduna indiaanlaste poolt · Islandi käokõrv (Cetraria islandica) Skandinaavias lisati leivajahule · Söödav kõrvsamblik (Umbilicaria esculenta) kasutatud delikatessina Jaapanis · Söödav mannasamblik (Aspicilia esculenta) võimalik "taevamanna", mida juudid sõid 40- aastase rännaku ajal Siinai kõrbes 4
Harilik hallsamblik on vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on levinum samblikuliik linnades. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 120) 5 Rabensteiner. (s.a.). Harilik hallsamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hallsamblik 6 Alpi põdrasamblik Cladina stellaris Kirjeldus Tallus põõsjas, 5-15 cm kõrge, kollakas- või valkjashall, ümmargused harud. Viljakehad esinevad harva, vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Kuplitaolised põõsakesed koosnevad peenikestest ja tipuosas tugevasti jagunevates harudest koosnev tallus. Nendest kuplitaolistest põõsakestest tuleneb ka taime nimetus, need meenutavad eemalt vaadates justkui Alpi mägesid. Põdrasamblike tallused katavad maapinda ühtlase vaibana.
ehitusega. ................ NT HARILIK SEINAKORP, ROSETTSAMBLIK Koorikjas tallus–substraadile liibunud sile, pulbriline või pragunev koorik......NT KIRISAMBLIK Tähtsus - ravimid, loomasööt, parfümeeriatööstus, värvaine allikas. RAVIMID – sisaldavad antibiootilisi aineid -islandi käokõrv (Cetraria islandica) –> ravitee, preparaadid “Islamint”, “Islamoos” -usniinhape ja selle preparaadid LOOMASÖÖT – sisaldavad samblikutärklist e. lihheniini -põdrasamblikud (Cladina stellaris) tundras Samblikud moodustad 90% põhjapõtrade ja karibude talvisest söögist PARFÜMEERIATÖÖSTUSE TOORAINE Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) SAMBLIKE TÄHTSUS LOODUSES Fotosünteesivad – suurendavad biomassi ja hapniku hulka Suurendavad bioloogilist mitmekesisust (eriti oluline ekstreemsetes tingimustes) Valmistavad keskkonda ette teistele, nõudlikemale organismidele Pakuvad elupaika selgrootutele loomadele ja teistele seentele; toiduks ja pesamaterjaliks
Taimestikuvabad liivased alad soojenevad kiiremini ja seepärast on väiksed liivased lagendikud ja liivikud kivisisaliku sigimiseks hädavajalikud. Sõltuvalt suve temperatuurist kooruvad pojad juulis või augustis (Ernits, 1990). Kivisisalik on väikese liikumisraadiusega liik (kuni 30 m). Nõmmedel on ka rästikuid ja arusisalikke ning vaskusse. Rannikupiirkondades võib hallidel luidetel kohata kõre. Samblikud Ohtralt põdrasamblikke ja porosamblikke (Cladonia, Cladina), haruldasi liike siiski vähe. Teistest samblikest esineb käokõrvasid (Cetraria) ja näiteks tinasamblikku. Samblad Enamasti suhteliselt tavalised liigid. Soontaimeliigid Eesti Punase Raamatu andmeil on 38 nõmmedel ja liivikutel esinevat liiki ohustatud. Putukad Leidub vähelevinud, kitsalt kohastunud liike. 15 Mitmesugused kaevurherilased, liivamesilased, rohkelt sipelgaid ja kuklasi, kitsalt toidutaimedele
Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele.
annaabi.ee 
