sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, sest suundaandvates Kesk-Euroopa riikides algas kodifitseerimisprotsess. Selle käigus püüti rooma õiguse põhimõtteid kui ka sätteid süsteemselt arendada ning viia vastavusse tööstusrevolutsiooni ja turumajanduse ajajärku astunud ühiskonna nõuetele. Tekkivates Rooma ülikoolides uuriti ja õpetati eelkõige otseselt mittekehtivat Rooma õigust. Õigemini Rooma õigust kujul, millisena ta leidus ka Corpus Iuris Civilises (CIC). CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli koostatud Rooma keisri Justinianuse korraldusel. Alates 12. sajandist hakkasid juristid süstemaatiliselt uurima Rooma õiguse tähtsamaid allikaid ehk digeste. Selle tulemusel toimus Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus Rooma õiguse mõisted, reeglid ja süsteem said Euroopas kaasaegse partikulaarse tavaõiguse suhtes ülimuslikuks. Kogu haritud Euroopa moodustas kõrg- ja hiliskeskajal ühtse
Ülikoolid olid põhiliseks allikaks, kus kujunes välja Mandri- Euroopa professionaalsete õpetatud juristide ühtne ,,seisus" koos identiteediga. Vanimaks ülikooliks Euroopas loetakse Bologna ülikooli, mis ise peab oma sünniaastaks 1088. Aastat. Rooma õiguse retseptsioon. Esmapilgul võib tunduda üllatav ja võõrastav, et tekkivates ülikoolides uuriti ja õpetati eelkõige otseselt mittekehtivat Rooma õigust. Õigemini Rooma õigust kujul, millisena ta leidus Corpus Iuris Civilises (CIC). CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli koostatud Rooma keisri Justinianuse korraldusel. Õiguse ajaloos nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks. Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Retseptsioon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või
paljude juristide tööde sisu kohta, mida kuskil mujalt enam ei leia. Kõige olulisem osas selles kogumikus on Rooma juristil Ulpianil, sest umbes kolmandik tekste Digestis koosneb just tema töödest10. Tuleb lisada, et digestad olidki Rooma õiguse klassikalise perioodi juristide tähtsamate tööde kokkuvõtted. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud just Corpus Iuris Civilises lähtuvalt Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse kahte rühma, millest üldosa reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ning eriosa puudutab asjaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust ja võlaõigust ning viimase osana ka tööõigust. - Codex Iustinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene
2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk) 1) õigustloovad allikad inimeste ettekujutused, hoiakud määravad ära õiguse õiguse loojana 2) õigushinnangud mõõtkava, millel hinnatakse õiguskorda 3) õiguse tunnetamise allikad õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta + õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius
saj. eKr kuni 6. sajandi pKr, kuid seadustekogumik on pärit siiski 5. sajandist eKr. Kogumikku on läbi aja korduvalt tõlgendatud erinevate juristide poolt, millega nähti kõvasti vaeva, sest aja jooksul muutus ka ladina keel ja vastavad terminid olid sageli mõistmatud ka hästi haritud keeletundja jaoks. Rooma õigus on leidnud tee paljude riikide õigusesse, seda on ülevõetud ja muudetud, kuid tänaseni on säilinud mitmeid sätteid, seda eelkõige Corpus iuris Civilises. 2.2 Võrdlus XII seadusetahvlit olid riiklik pühadus. Igal kodanikul oli õigus ja kohustus neid tunda. 4. sajandil eKr Gallide rünnaku ajal olevat tahvlid küll hävinud, kuid seejärel need uuesti üles pandud. Tulenevalt sellest, võib järeldada, et kaheteistkümne tahvli seadustel lasus suur auväärsus ja pälvis Roomas suurt austust. Samuti kinnitab seda ka Cicero kirjutistest asjaolu, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, kuigi see tegevus pärast 1
Piibel ilmnes kahel moel: · vahetult · kirikuisade (Augustinus, Ambrosius, Hieronymus) sõnade vahendusel. Niivõrd kuivõrd kanooniline õigus mõjutas ilmalikku õigust, on ka Piibel mõjutanud ilmalikku õigust Euroopas. 2.5.2. Piibli mõju Euroopa ilmalikule õigusele. Kõige tugevamalt on ilmalikku õigust mõjustanud: 1. Moosese seadused 2. Dekaloog Corpus Iuris Civilis Piibli mõju on näha juba kristlikuks muutunud Rooma riigis tekkinud Corpus Iuris Civilises. CIC Codexi algussõnad on laenatud Piiblist, samuti võib osundada Digestade jõustamisseadusele. CIC sisaldab norme kristliku usutunnistuse kaitseks ning eksiõpetuste hukkamõistu. B. Biondi on tõestanud mitmete keskaegsete kriminaalõiguse normide tulenemist Piiblist, seda nii CIC kaudu kui ka vahetult. Näit. keeld häbimärkide tegemisest näole. Langobardide õigus (Edictus Rothari) Kehtestas immuniteedi kuninga käsul sooritatud tapmise eest, mis tähendas selget
arendas välja nn inkvisitsiooniprotsessi, uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus jaametisse seatud eriline süüdistaja.Tavaarusaama järgi on piibel mõjutanud euroopa õigust kahes suunas: inimlikkus ja õiglus.Piibli mõju oli palju mitmetahulisem, ka karmistav mõju õigusele.Varases kanoolises seaduses on suur roll Augustiiniuse jne töödel.Piibel on ilmalikku õigust mõjutanud ka otse, ilma kanoonilise õiguse vahenduseta: - Corpus Iuris Civilises on Piibli mõju selgelt näha, CIC sisaldab palju norme kristluse kui riigiusukaitseks, riiklik karistus paganluse eest. - Alfred suure seaduste kogu algab kümne käsuga Vanast Testamendist. - Saksa talurahva sõjas ja reformatsioonis oli 10 käsku aluseks, ühtegi karistust, mida Mooses polekehtestanud, ei tohi kehtestada. Inimene ei tohi karistada karmimalt kui jumal, Vana Testament on kehtivõigus. - Anglo-ameerika maades veel XIX sajandil VT normid käibel kui kehtiv õigus
II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o. aktiivset tegutsemist konkreetse ühiskonna hüvanguks II. 2.4. Õ kui rahukorraldus Õ on seotud religiooniga. Aurelius Augustiniuse arusaam Õest, kus polise (inimühiskonna) kõrvale esitab ta kiriku,
annaabi.ee 
