Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga,need on
Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas Geograafiline asend Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia,
Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi). Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas. HALDUSJAOTUS Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13,1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid
Journal of civil engineering and management, 2012, vol. 18, no 1, pp. 14-23. 14. Wen-Ling Huang, Dung-Hung Lin, Ni-Bin Chang, Kuen-Song Lin. Recycling of construction and demolition waste via a mechanical sorting process. Resources, Conservation and Recycling 37, 2002, pp. 23-37. 15. W. Zhao, R.B. Leeftink, V.S. Rotter. Evaluation of the economic feasibility for the recycling of construction and demolition waste in China--The case of Chongqing. Resources, Conservation and Recycling 54, 2010, pp. 377-389. 16. CMRA. Concrete recycling. Kättesaadav: http://www.concreterecycling.org /how.html (30.10.2012) 17. ZenRobotics. Kättesaadav: http://www.zenrobotics.com/et/toode/ (01.11.2012) 18. Jaak-Kristian Sutt. Novaator Tartu ülikooli teadusuudised. Kättesaadav: http://novaator.ee/ET/tehnika/robot_asendab_inimesi_jaatmete_sorteerimisel/ (30.10.2012) 19. Amity contactors
Sichuan lülitati 1950ndatel Hiina raudteevõrku. Sellest ajast saadik on Chengdu Hiina lääneosa tähtsaim raudteesõlm. Sichuani riigi teiste osadega ühendavad raudteed lähevad põhja suunas Baoji kaudu Xi'ani, lääne suunas Chongqingi kaudu ja lõuna suunas Xichangi kaudu Kunmingi. Aastal 1998 oli Sichuani raudteede kogupikkus 2693 km. Autoteed Lääne suunas viib Kangdingi kaudu väljaehitatud maantee Tiibetisse. Maanteedevõrk on alles väljaehitamisel. Aastal 1998 oli 550 km manteed [Chongqing]]i, Chengdu, Mianyangi ja Xinjini vahel. Lennundus Chengdus on Shuangliu rahvusvaheline lennujaam. ------------ 2002. aastal oli linna sisemajanduse kogutoodang 8450 miljonit jüaani. Aastal 1995 valiti Acheng Hiina hügieenilinnaks. Põllumajandus 2002. aastal oli teravilja kogutoodang 33 100 tonni. Aastal 1997 andis Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu Achengile nimetuse "Hiina põhjapoolne kuulsa veinimarhi paik". Achengi territooriumil on toimunud karjamaade kõrbestumist. Maavarad
Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Shanghai Peking Linn Elanikearv linnas Shanghai 5,550,000 (2007) Beijing 13,133,000 (2007) 19 Guangzhou 11,045,800 (2007) Tianjin 5,190,000 Chongqing 5,087,197 Wuhan 4,890,000 Harbin 4,754,753 Shenyan 4,420,000 Chengdu 3,750,000 Zhengzhou 3,500,000 Metallurgia Hiinas leidub metalle. Hiina on rauamaagi kaevandamise poolt maailmas esimene aastas 220 mln tonni. Samuti on Hiina terase tootmise poolest maailmas esimene aastas 180 mln tonni. Alumiiniumi tootmise poolest on Hiina jällegi esimene peab 3,5 mln tonni aastas
· Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi () · Sichuan () · Hongkong () · Taiwan () · Yunnan () · Zhejiang () Hiina kultuur Hiina kultuur on ida Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja kõige keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud tsivilisatsiooni kunsti, filosoofia ja
Dhaka 6,487 ,000 1 to 24 1 to 9 o o Bhuta n Thimphu 8,900 Brunei Bandar Seri Begawan 50,000 Cambodia PhnomPenh 1,000,000 China Shanghai 12,910,000 Beijing 10,820,000 Tianjin 8,970,000 Hong Kong 6,708,000 Shenyang 4,740,000 Wuhan 4,450,000 Chongqing 4,070,000 Guangzhou 3,910,000 Chengdu 3,120,000 Xi'an 2,990,000 Harbin 2,960,000 Nanjing 2,670,000 Cyprus Nicosia 273,000 East Timor Dili 140,000 A