Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta.
342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele läks Aristoteles tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval päiknenud gümnaasiumis, mida kutsuti Lykeioniks. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises, ta põgenes ta Euboiale Chalkisesse. Ta suri seal varsti, aastal 322 eKr. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvam filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid.
Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on jõudnud see osa "Poeetikast", milles Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta.
Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise; tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid.
Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks". Kaksteist aastat juhatas Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani
a eKr arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias. 18 aastasena läks ta Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Aristoteles paistis teiste õpilaste seast silma ning kuigi tal tekkis Platoniga lahkarvamusi, jäid nende suhted sõbralikuks. Hiljem sai temast Aleksander Suure õpetaja, kui Aleksander oli 12 aastane. 335 eKr rajas Aristoteles oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistati teda jumalasalgamises ja ta otsustas põgeneda Euboiale Chalkisesse, kus ta ka 322.a eKr suri. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, Platon ning Sokrates. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Aristoteles tähtsustas meelte rolli tunnetuses. Aristotelese meetod lõi eeldused
3.Kuidas nimetatakse kooli, mille Aristoteles asutas 335 eKr? Miks nimetati Aristotelese õpilasi peripateetikuteks? V: Lykeioniks; kuna õppetegevus toimus pargis jalutades (kr peripatetikos 'jalutav') 4.Kelle õpetaja oli Aristoteles? V: Makedoonia kuninga Aleksander Suure 5.Miks läks Aristoteles Makedoonia kuninga Aleksander Suurega tülli? V: Aleksander Suurt hakati austatama jumalikult - silmili maha, aga Aristotelesele see ei meeldinud 6.Miks lahkus Aristoteles 322 eKr Ateenast Chalkisesse? V: poliitiliste vastaste laimu eest, keda häiris Aristotelese liigne Makedoonia-sõbralikkus Aristotelese filosoofia tuum 7.Mis on Aristotelese filosoofia tuum? V: igal asjal on lõppeesmärk ja liikumapanev jõud Metafüüsika ehk see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest) 8.Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9.Kelle arvates eksisteerib mateeria olemusest eraldi? V: Platon 10
Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikusses. Aristotelese filosoofia tuum igal asjal on eesmärk, tuleb keskenduda eesmärgile Igasugusel liikumisel on algpõhjus. Esimene on liikumatu liigutaja. ( kes paneb asjad liikuma) Aine ja vorm on läbi põiminud. Aristotelese lemmikteadus bioloogia Platoni lemmikteadus matemaatika ( matemaatika puhastab hinge) Aristoteelese arusaam maailmast - geomeetriline, st maa on kõige keskel.
pagulane välja anda, põgenema Kreetale, kus ta mõrvati. Pagendusse pidi minema ka Demosthenest, keda kaaskodanikud süüdistasid Harpaloselt saadud raha omastamises. Ateenlaste ja paljude teistegi kreeklaste kuulekus Makedooniale lõppes 323. a., kui saabusid teated Aleksandri surmast. Demosthenes kutsuti pagendusest tagasi (Lykurgos oli äsja surnud). Seevastu Makedoonia-meelne Aristoteles tundis end ohustatuna ja põgenes Ateenast Euboia saarele Chalkisesse, kus suri (322. a.). Ateenlased palkasid Harpalose raha eest suure armee, liitusid Makedoonia vastu ka mitmed teised riigid (Argos, Elis, Messeenia, Fookis jt) ja suur kreeklaste liiduvägi kogenud väepealiku, ateenlase Leosthenese juhtimisel piiras Makedoonia valitseja Antipatrose ning tema väed ümber Termopüülide maakitsusest põhja pool Lamia kindluses (seetõttu on puhkenud konflikt tuntud Lamia sõjana). Esialgse edu järel jäi piiramine venima, Leosthenes langes
annaabi.ee 
