viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine · Vees ja alkoholis hästi lahustuv · Soolad on tartraadid kasutamine · Toiduainetööstuses (E334) · Meditsiinis · Tekstiilitööstuses- värvainena, naha parkimisel · Peeglitööstus- hõbedaga katmisel Sidrunhape 2-hüdrkosü-1,2,3-propaantrikarbkosüülhape HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH Leidumine · Sidrunites, apelsinides, laimides · Enamikes puuviljades ja marjades · Veres omadused · Valge kristalne aine · Puhta, meeldivalt hapu maitsega · Vees hästi lahustuv · Soolad on tsitraadid Kasutamine · Toiduainetööstus · Kosmeetikatööstus · Meditsiin · Pesuvahendites Aitäh kuulamast! Mariell Miilvee 12B
nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3- dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH 2-hüdroksü-1,2,3- propaan-trikarboksüülhape (sidrunhape) Karboksüülhapete struktuur Karboksüülrühm koosneb: karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi
Aminohapped on karboksüülhapped mille alküünrühmas on 1 või mitu H aatomit asendatud rühmaga NH2 Üldvalem Keemilise omadused: 1) Reageerivad hapetega NH2 - CH2COOH + HCl->ClNH3CH2COOH(aminoetaanhape) 2) Reageerivad alustega NH2CH2COOH + NaOH -> NH2CH2COONa + H2O 3) Reageerivad iseendaga moodustades kaksikioone H2N - CH2 - COOH H3NCH2COO Füüsikalised omadused: Tahked kristallilised ained, ei lendu, lahustuvad vees kui kehvasti orgaanilises lahustis, kõrge sulamis temperatuur. Leidub: Kõigis elusorganismides, inimese ja loomasööda vältimatu koostisosa, moodustavad valke
Viinhape on ärritav ja hapu. Lahustub hästi vees. Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, kristalne aine. Kasutamine Kasutatakse veinitööstuses, toiduainetele maitseaineks (E296) ja konserveerimiseks. Kosmeetika toodetes( kreemid). Hambapastad ja suuveed. Tänan kuulamast! (Küsimuste korral võtke ühendust arsti või apteekriga)
(polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või happes kolloidlahusteks ja lagunevad kuumus käes. Elus: piim, kohupiim, muna jne
Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega 2HCOOH + Ba(OH)2 (HCOO)Ba + H2O baariummetanaat 2.aluselise oksiidiga CH2COOH + CaO (CH3COO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat 3. reag sooladega(nt puhastamine) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 4. reag metallidega(pingereas vasakul reageerib!!) 2HCOOH + Zn (HCOO)2Zn + H2 Saamine: CH3CH2OH + O2 CH3COOH+ H2O
6. Glütserool- HOCH2CH(OH)CH2OH siirupilaadne, värvitu, magus, vedel, pole mürgine, seguneb veega saadakse rasvade lagunemise kõrvalsaadusena, nt seebi keetmisel, kasutatakse kreemide ja kosmeetika valmistamiseks ja polümeeride lähteainena 7. Karboksüülhapete omadused: söövitav, vedel, hapu, seguneb veega 8. Metaanhape- HCOOH väga terava hapu lõhnaga, söövitav, natuke mürgine, vedel, seguneb veega leidub sipelga ja mesilasmürgis ning nõgeses 9. Etaanhape- CH2COOH hapu lõhnaga, söövitav, vedel, lahustub 17C juures vees kasutatakse toidu maitsestamiseks, konserveerimiseks leidub elusorganismides, saadakse etanooli äädikhapekäärimisel 10. Glükoos- C5H10O6 tähtis toitaine, natuke magus, käärib väga hästi leidub taimedes, eriti viinamarjades, kasutatakse ravimite magustamiseks 11. glükoosi lagunemine e rakuhingamine- C6H1206=6CO2!+6H2O fotosüntees- 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O 12
HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape) C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3-dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH2-hüdroksü-1,2,3-propaan- (sidrunhape) trikarboksüülhape Karboksüülrühma kolmemõõtmeline mudel KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast
HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape) C6H4(COOH)2 benseen-1,2-dihape (ftaalhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3-dihüdroksübutaandihape (viinhape) HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH 2-hüdroksü-1,2,3-propaan- (sidrunhape) trikarboksüülhape KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR 1
glütsiinimolekulide keskmine) laeng on null. Sellist pH väärtust nimetatakse isoelektriliseks punktiks, pI. Kui pH = pI, siis on valdav osa glütsiinimolekule kujul H3N+-CH2-COO- ning vormid H3N+-CH2-COOH ja H2N-CH2-COO- esinevad väga väikeses kuid omavahel täpselt võrdses hulgas. Me võime leida isoelektrilise punkti rakendades Henderson-Hasselbalchi võrrandit kummagi ioontasakaalu jaoks eraldi: pI = pKCOOH + log([H3N+CH2COO-]/[H3N+CH2COOH]) (3.19) ja pI = pKNH3+ + log([H2NCH2COO-]/[H3N+CH2COO-]) (3.20) liites võrrandid 3.19 ja 3.20 ning koondades logaritmitavad suurused ühe logaritmimärgi alla saame: 2pI = pKCOOH + pKNH3+ + log([H2NCH2COO-]/[H3N+CH2COOH]) (3.21) Kuna isoelektrilises punktis on [H2NCH2COO-] = [H3N+CH2COOH], siis saame: pI = (pKCOOH + pKNH3+)/2 (3.22)
2. Mulla kooriku purustamine 2KNO2 + O2 2KNO3 vööndis. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse 2. vesiniku äraandmine Täielik ehk maksimaalne veemahutavus mullatekke protsessidest, taimede reguleerimine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud toitumisprotsessis. 4. Mulla sügav kobestamine 3. elektroni veega. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees Hüdromelioratiivsed võtted: loovutamine Fe2+ Fe3+ Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise 1
korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas
kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas
annaabi.ee 
