parasniiske line muld Kamtsatka kukehari Sedum kamtchaticum 20 cm juuli-sept kuldkollased Tavaline poolvarju- `Variegatum' kuivem muld line Karvane kadakkaer Cerastium tomentosum var. 10-15 cm juuni-august valged Kuivem ja päikseline Columnae kehvem muld kassisaba Veronica spicata ´Ulster Dwarf 15-30 cm mai-juuli sinised Liivmuld, päikseline Blue´ kergem muld
Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica
o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca
tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). 38. Bioloogiline mitmekesisus. bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. 39. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Euroopa naarits, Rohe-kärnkonn, Kollane käoking (Aconitum lasiostomum), Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), Must-toonekurg (Ciconia nigra), Merikotkas (Haliaëtus albicilla), Lendorav (Pteromys volans) 40. Nimeta evolutsioonivormid. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. 2) Keemiline evolutsioon – keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest. 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni.
· Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud
sellest, mis liike sisaldasid 18.-19. sajandist pärit teraviljasalved (Koszalka & Strzelczyk, 2015). Mitmed artiklid olid paikkonna flooraga seotud (Matusiewicz & Kubicka - Matusiewicz, 2016). Lisaks artiklid sellest, kuidas hariliku äiaka kasvuetapi varajases staadiumis olnud keskkonnatingimused mõjutavad hilisemat fenotüüpi, arengut, suremust jne (Stephanie Held Goodrich & Roach, 2013) ja (S. H. Goodrich, Beans, & Roach, 2013). Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum) Kokku kolm artiklit, mis vaatlesid temperatuuri mõju ja süsivesikutega seonduvat, tõendamaks, miks taim on hästi kohanenud karmides oludes hakkama saamisele (Gielwanowska, Pastorczyk, Lisowska, Wgrzyn, & Górecki, 2014); (Kellmann-Sopyla & Gielwanowska, 2015); (Pastorczyk, Gielwanowska, & Lahuta, 2014). Lääne-sõlmhein (Spergularia media) Üks artikkel, mis käsitleb füüsikaliste muutujate (setete ja põhjavee) mõju makrofüütidele,
Lehed tumerohelised, südajad Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni
o rohttaimed Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10; Viljalehti: 2-5 Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon; Vili: kupar o Umbrohud: p. kadakkaer (Cerastium) ja p. tähthein (Stellaria) o P. Dianthus - nelk Dianthus caryophyllus - väärisnelk sug. Polygonaceae kirburohulised ehk. Tatralised o Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, tihti paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lihtsad, alusel on kaks abilehte varreümbristeks tõrveks kokku kasvanud Õied: hüpogüünsed, liitõisikutes, kilejate kandelehtede kaenlas, varustatud kandelehekestega
päikest, kuid ikkagi on ta klassikaline varjutaim. BERGENIA CORDIFOLIA - SÜDAJALEHINE BERGEENIA • talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga õitega püsiktaim. Sobib kasvama puude ja põõsaste ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. CERASTIUM TOMENTOSUM - KARVANE KADAKKAER • Kõrgus 15-20 cm. Kiiresti leviv pinnakattetai m täispäikselisse kasvukohta. Kuiv ja toitainevaene pinnas. Lubjalembene . • Valged õied juunis- juulis, lehestik hõbehall. COREOPSIS VERTICILLATA - MÄNNAS- NEIUSILM • tihedalt kuldkollaseid tähekujulisi õisi, tumeroheline, nn tilli lehestik, tihe puhmas. Kasvab tavalisel aiamullal. Eelistab päikselist asvukohta. Taime kõrgus kuni 30 cm.
annaabi.ee 
