Curly Birch in Estonia Ants Nokkur Metsandus Content Introduction Natural distribution Curly birch plantations Why to grow ? Curly Birch society First artificial curly birch Curly birch between 1950 and 1990 Uses of curley birch Conclusion Introduction Curly birch (Betula Klõpsake pendula var. Carelica) is juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase a rarity in the world. Kolmas tase Hard timber. Neljas tase Viies tase Beautiful texture. Natural distribution Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Very rare in natural Teine tase forests: grows Kolmas tase Neljas tase sporadically only in
Põõsad koosnevad mitmest ühetaoliselt arenenud varrest, mille eluiga on üsna erineva pikkusega, ulatudes mõnekümnest kuni mõnesaja aastani. Puudel on üks, vahel mitu võrdselt arenenud tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher).
Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina
sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal. Viljub igal aastal. · Vili on punane, munajas, otsast avatud. Seemet ümbritseb helepunane mahlakas magusamaitseline seemnerüü (arillus), mis on söödav. Seeme, võrsed, okkad ja koor ja puit on mürgised · Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. 22. Perekond kukerpuu (Berberis) Kukerpuu perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad põõsad, harvem madalad puud. Perekonnas on kuni 450 liiki, mis levinud peamiselt põhjapoolkeral. Looduslikult kasvab Eesti lääne- loode ja põhjaosa metsaservades ja võsastikes söödavate viljadega harilik kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või
Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina
Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid painduva, peene süüga mädanemiskindlat jugapuupuitu, mida on nimetatud ka raudpuuks, sest jugapuupuidust väravapostid olevat tugevamad kui metallist. Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud kui vibude ja ambude materjalina
Puidu kasutamisel on Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. suurimaks probleemiks mädanikud 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula (ebatuletael Phellinus igniarius). Koor osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, pendula var. Carelica) ilusa mustriga puit. sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida okslikud). Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. vorme: sügavate sisselõigetega lehed, Perekonda kuulub üle 20 liigi. Pärinevad Sookask - Betula pubescens kollaseleheline jt., neid kasutatakse Euroopast ja Aasiast. Eestis levinuimad Tavaliselt kuhi 20 m kõrge
Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus, vineeritööstus (kasevineer on üks levinuimaid), paberi- ja tselluloositööstuses, kütteks, söetööstuses. Mahl joogiks. Arukasel on palju teisendeid ja vorme, mis omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula pendula var. Carelica) i lusa mustriga puit. Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. Sookask (Betula pubescens) Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades.
Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e. karjala kask (B. pendula var. carelica) on arukasest eristatav kasvu ja puidu poolest. Maarjakase puit on moodustunud haiguslikult laienenud säsikiirtest ja puutüvel ja jämedamatel okstel on hulga selliseid puidu vohamisest tingitud paksendeid. Taoline puit on väga kallis ja hinnatud tooraine vineeri ja mööbli valmistamisel. Selliselt tekkinud puitu nimetatakse tekstuuri tõttu ka "linnusilmapuiduks". Maarjakase nimetus pole päris selge, seda on seostatud neitsi Maarja nimega ja samuti maarjakase saksakeelse ,,Maserbirke"
annaabi.ee 
