Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid.
*C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape C9H19COOH- dekaanhape CH3CHOHCH3- 2-hüdroksüpropaanhape (piimhape) C7H6O2- bensoehape C7H6O3- salitsüülhape Juergen Guido C6H8O7- sidrunhape HOOCCOOHH- oblikhape (etaandihape, oksaalhape) 7) Ülesannete valemid
C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH propaanhape C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH butaanhape C4H10 prutaan C4H8 buteen C4H6 butüün C4H9OH butanool C3H7COOH petaanhape
H -- C -- C -- C -- OH | | | H H H ! Kõik alkoholid põlevad ja saadusteks on süsihappegaas ja vesi ( vt näidet alkaani põlemine) · Karboksüülhapped Sisaldavad karboksüülrühma ( COOH ). Lõppliide hape. Nt. Propaanhape. H H OH CH3 CH2 COOH | | | C2H5COOH H -- C -- C -- C = O | | H H · Valemid Glükoos/Fruktoos C6H12O6 Sahharoos C12H22O11 Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2 Ained : glükoos etanool süsihappegaas Tärklis/Tselluloos (C6H10O5)n · Redoksreaktsioonid Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde. Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära.
C=O -O- NH2 C2H5CONH2- propaanamiid H-CON(C2H5)2- N,Ndietüülmetaanamiid H-CON(CH3)(C2H5)- N etüül, N metüülmetaanamiid Estrite saamine: Karboksüülhape + alkohol ester + vesi Metaanhape + pentanool pentüülmetanaat + vesi HCOOH+ C5H11OH C5H11OOCH + H2O Butaanhape + metanool metüülbutanaat + vesi C3H7COOH + CH3OH CH3OOC3H7 + H2O Estrite keemilised omadused: 1) happeline hüdrolüüs ester + vesi karboksüülhape + alkohol C2H5COOC6H13 + H2O C2H5COOH + C6H13OH 2) aluseline hüdrolüüs ester + alus sool + alkohol C2H5OOCC4H9 + NaOH NaOOCC4H9 + C2H5OH Amiidide saamine: Ester + amiin amiid + alkohol CH3CH2COOCH3 + NH3 CH3CH2CONH2 + CH3OH CH3CH2COOCH3 + (CH3)2NH (dimetüülamiin) CH3CH2CON(CH3)2 (N,Ndimetüülpropaanamiid) + CH3OH Omadused: Hüdrolüüsid 1) happeline hüdrolüüs: (+H2O + HCl) hape + amooniumsool CH3CONH2 + H2O + HCl CH3COOH + NH4Cl
varuaine. Tärklise hüdrolüüs: Tärklis-dekstriinid-maltoos-glükoos. Dekstriinid on sama elementaarkoostisega mis tärklis, aga lühemate ahelatega. Tselluloos (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valge, kiulise ehitusega, vees ei lahustu, inimene ei suuda omastada, taimedele konstruktsiooni materjaliks. Kasutatakse: paberi ja lõhkeainete valmistamisel. Karboksüülhapped Nimetuse lõpus on hape. N:C2H5COOH- propaanhape. K una karboksüülhapetes on vesinikside, lahustuvad nad vees hästi. Keemilised omadused a) reaktsioon metalliga 2C2H5COOH+ Ca =(C2H5COO)2Ca+ H2 b) metalli oksiidiga 2C2H5COOH+ K2O = 2C2H5COOK + H2O c) reaktsioon leelisega
· -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C == CH -- CH3 Saadakse propaani dehüdreerimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C == CH -- CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett
CH3-COOH etaanhape C2H5-COOH propaanhape C3H7-COOH butaanhape C4H9-COOH pentaanhape C5H11-COOH heksaanhape 5.Keemilised omadused CH3COO|H > CH3COO- + H+ Anioon katioon Happed on liitained mis loovutavad vesiniku aatomeid või vesiniku katioone Orgaaniline soolkoosneb happe anioonist ja metallist(metall teisel kohal) Kaltsiumetanaat (CH3COO)2Ca Alumiiniumetanaat (CH3COO)3Al Alumiiniumpropanaat (C2H5COO)3Al Karboksüühape + metall= sool+vesinik (sool on alkoholaat) C2H5COOH+ Na-> C2H5COONa+ H2 |^ naatrium propanaat Propaanhape Butaanhape+ kaalium = sool+vesiinik C3H7COOH+K-> C3H7COOK+ H2 Kaalium butanaat Karboksüülhape+ alus= sool+ vesi Etaanhape+ NaOH-> CH3COOH+NaOH->CH3COONa+H2O NAATRIUM ETANAAT Etaanhape + kaaliumhüdroksiid CH3COOH+KOH-> CH3COOK+ H2O Kaaliumetanaat CH3COOH+C2H5OH-> Äädikhape ->CH3COOC2H5+ H2O Ester Kõige tuntum ja enim kasutamist leidnud ühealuseline karboksüülhape on etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH)
Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 à H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 14 Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH à CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett
· C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett
annaabi.ee 
