50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LEPLE
Õppematerjali autor
C-HEPATIIT EHK NAKKUSLIK MAKSAPÕLETIK VIIRUS JA SÜMPTOMID • C- HEPATIIDI VIIRUS PÕHJUSTAB MAKSAPÕLETIKKU, -TSIRROOSI JA –VÄHKI. • VIIRUSE POOLT PÕHJUSTATUD MAKSAKOE KAHJUSTUS ARENEB AEGLASELT, 10-30 AASTA JOOKSUL. • VÕIB PÕHJUSTADA KA DIABEETI JA NEERUPUUDULIKKUST • SÜMPTOMID ON: VÄSIMUS, IIVELDUS, PALAVIK, ISUTUS, VALU PAREMAL ROIEKAARE ALL. • 80%-L NAKATUNUTEST SÜMPTOMID EI ILMNE. KUIDAS VÕIB NAKATUDA • KOKKUPUUTEL VEREGA: - NARKOOTIKUMIDE SÜSTIMISEL ÜHISKASUTAVATE NÕELTE JA SÜSTALDEGA - TÄTOVEERIMISEL, AUGUSTAMISEL, NÕELRAVI (KUI EI KASUTATA ÜHEKORDSEID NÕELU) • SUGULISEL TEEL • EMALT LAPSE SÜNNITUSEL • LEIDUB KA INIMESE KEHAVEDELIKES, SÜLJES, SPERMAS LEVIK • EESTIS ON KESKMISELT 20000 VIIRUSE KANDJAT • MAAILMAS ON ÜLE 170 MILJONIL INIMESEL • AASTAS NAKATUB UMBES 3-4 MILJONIT INIMEST RAVI JA ENNETAMINE • HAIGUSE LÄBIPÕDEMISEL EI
C-HEPATIIT EHK NAKKUSLIK MAKSAPÕLETIK VIIRUS JA SÜMPTOMID • C- HEPATIIDI VIIRUS PÕHJUSTAB MAKSAPÕLETIKKU, -TSIRROOSI JA –VÄHKI. • VIIRUSE POOLT PÕHJUSTATUD MAKSAKOE KAHJUSTUS ARENEB AEGLASELT, 10-30 AASTA JOOKSUL. • VÕIB PÕHJUSTADA KA DIABEETI JA NEERUPUUDULIKKUST • SÜMPTOMID ON: VÄSIMUS, IIVELDUS, PALAVIK, ISUTUS, VALU PAREMAL ROIEKAARE ALL. • 80%-L NAKATUNUTEST SÜMPTOMID EI ILMNE. KUIDAS VÕIB NAKATUDA • KOKKUPUUTEL VEREGA: - NARKOOTIKUMIDE SÜSTIMISEL ÜHISKASUTAVATE NÕELTE JA SÜSTALDEGA - TÄTOVEERIMISEL, AUGUSTAMISEL, NÕELRAVI (KUI EI KASUTATA ÜHEKORDSEID NÕELU) • SUGULISEL TEEL • EMALT LAPSE SÜNNITUSEL • LEIDUB KA INIMESE KEHAVEDELIKES, SÜLJES, SPERMAS LEVIK • EESTIS ON KESKMISELT 20000 VIIRUSE KANDJAT • MAAILMAS ON ÜLE 170 MILJONIL INIMESEL • AASTAS NAKATUB UMBES 3-4 MILJONIT INIMEST RAVI JA ENNETAMINE • HAIGUSE LÄBIPÕDEMISEL EI
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit)
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral, sugulisel teel Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal. Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased. Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,
• Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid. Seroloogiat kasutatakse harva, ainult epidemioloogilistel kaalutlustel. Isoleerimiseks rakukultuurid. Histoloogiliselt rakkudes iseloomulikud tuumasisesed inklusioonid (esinevad harva, vaja eristada CMV-st).
· Herpesehaige rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinut. Seetõttu peab sünnitaja, kes on suguelundite herpesehaige, oma sünnitust vastuvõtvale arstile seda ütlema. Arst langetab otsuse, kas teha keiserlõige või mitte. Herpes on eriti ohtlik, kuna nii herpes kui süüfilis tekitavad inimese suguelundite ja suu limaskestale haavandid, mille kaudu pääseb inimese vereringesse HIV. Hepatiit ehk maksapõletik A hepatiit · levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu · eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) · enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) · sagedamini põevad lapsed ja noorukid · peiteperiood 15 50 päeva · tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka peaja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid