................................................14 5.2 Seisundidiagramm.......................................................................................................14 2 1 Üldvaade 1.1Taust Tegemist on maaliinide bussijaamaga. Reisijad ostavad bussipileti klienditeenindaja käest. Dispetšer saadab busse välja ning võtab vastu, annab bussijuhtidele teekonnalehed, dokumentatsiooni. Bussijuht sõidab talle antud liinil, viies reisijad oma sihtkohtadesse, vajadusel müüb ka bussipileteid. Busside tehnilise seisukorra eest hoolitsevad autolukksepad ning mehaanikud. Bussiliiklus toimub sõidugraafikute alusel, mis töötatakse välja arvestades klientide sõiduharjumusi. Bussijaamas teenindab reisijaid mitu erinevat bussifirmat. Käesolevas projektis ei käsitleta bussijaamas asuvate teiste teenuste osutajaid (pakiveoteenus,
Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele
tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad? Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja selle asemel, et venelased kohastuksid Meie riigikeelega tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne. Vihjates siin reklaamidele, kuulutustele ja bussijuhtidele. Kas varsti juhtub nii nagu komikeelega? Lähme vene keelele üle puht sellepärast, et vene keele kõnelejaid on rohkem kui eesti keele kõnelejaid? Siin ei aita ka Eesti Vabariigi Ja Venemaa olematu riigipiir. Noorte seas kasutatakse ka vene keelt väga laialdaselt. Suur tegur on siin juba eelmainitud venelaste kasvav hulk eesti vabariigis. Ka kõnekeelde on jõudnud väga kirjud variatsioonid venekeelsetest sõnadest. Noored paljudel juhtudel ei tea isegi nende sõnade tähendust, mida
loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.Näiteks kui inimene on jäänud töötuks,siis ta peab ennast registreerima Tööturuametisse.Talle võimaldatakse väike abiraha riigi poolt,kui ta käib regulaarselt vastuvõttudel ja talle pakutakse töökohtasi.Samuti korraldab riik kutseõpet. Praegu näiteks bussijuhtidele ja puhastusteenindajatele.Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Näiteks kuuluvad paljud töötajad ametiühingutesse,kes seisavad tööliste õiguste eest.Bussijuhid,raudteetöötajad ja autojuhid
liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad –Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed) –Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt. Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○
SKP/SKT riigis, RKT rahvuse järgi. Õiguskantsler kontrollib seaduste elluviimist, tema poole võib ka otse Vajadused töötamisel. Enne: pöörduda, kui su õigusi on rikutud. Riiklik lepitaja ülesanne on esindada riiki nt ametiühingute ja töövõtjate Tunnustus vaheliste vaidluste juures, nt teadma kas riigil on raha bussijuhtidele rohkem Eneseteostus maksta. Sotsiaalsed vajadused (haridus, kultuur) Riigikontrolöri ülesanne on majandamine vaadata et riigi summasid Turvalisus (eluase, riided) kasutataks otstarbekalt, ei kulutataks raha ära, ei raiutaks kõike metsa maha Füsioloogilised vajadused jne KOHUS Nüüd:
koolitused ja eksamid. Ettevõte vajab mõtlevaid ja ideid pakkuvaid töölisi, sest plaanis on ikkagi rajada pidevalt arenev ja ajaga kaasas käiv transpordifirma, millega kõik rahule jääksid. Seega pakub ettevõte töölistele koolitusvõimalusi nagu näiteks enesekehtestamise ja ka suhtlemisega seotud koolitused, sest takso- ja bussijuhid on pidevas suhtlemises klientidega. 10.3. Palgasüsteem ja selle areng Takso- ja bussijuhtidele ning dispetseritele makstakse palka tunnitöö alusel ning väljastatakse vastavalt töötaja soovile, kas kord kuus või enam kordi kuus. Tunnitööle võib tulevikus lisada ka preemia tulemustasuna. 10.4. Ettevõtte väliste spetsialistide kasutamine Väliste spetsialistide kasutamine on vältimatu, kuna autode pesu ja hooldust ei saa ettevõtte ise korraldada. Vastavad hoolduskulud on arvestatud kasumiaruande ja rahavoogudeplaani tabelites
AÜ esindusele mingeid kriteeriume ei sea. Juriidilise keha puudumine ole AÜ olemasoluks takistus. AÜ kui saavutab kokkuleppe, siis see esindab kõigi töötajate huve, mis sellest, et keegi talle otsest pädevust ei ole andnud. Eestis AÜ tegevus üks liberaalseimaid. Meil on nüüd loodud esinduskriteeriumid, kuid need on juhuks kui soovitakse kollektiivlepingut laiendada. Näiteks transpordisektoris kollektiivleping kus öeldakse, et selle tingimusi laiendatakse kõigile bussijuhtidele ja autojuhtidele. Kokku on lepitud, missugust kollektiivlepingut saab laiendada. Kes on need pooled, kes saavad üldse mõelda kollektiivlepingu laiendamisele. Mida suurem on liikmete arv, seda tõenäolisemalt saab laiendada. AÜ pädevus on mitmepalgeline. Ühte kriteeriumit tema kirjeldamiseks ei ole. Kollektiivsed läbirääkimised 1. Mis lõpevad kollektiivlepingu sõlmimisega kollektiivsete läbirääkimiste puhul peab
reeglite ja normide täitmist; selgitama sõitjatele, et salongis ei ole lubatud vedada lubamatut pagasit, samuti kaassõitjate riideid ning ühissõidukit rikkuvaid esemeid ja aineid, samuti loomi ning sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada ja häirida kaassõitjaid või viibida salongis alkoholi- või narkojoobes. Vedajal on õigus keelduda ülalnimetatud sõitjate teenindamisest. 4.2.7. Koos vedajaga kontrollima bussijuhtidele kehtestatud sõidugraafiku täitmist, transpordivahendite täituvust. 4.2.8. Maksma vedaja osutatud teenuste eest. 4.2.9. Tellijal on lepingu jõusoleku ajal vastavalt oma vajadusele õigus ostetavat transporditeenuse mahtu ±20% muuta vähendades või suurendades busside arvu, muutes liini, ajagraafikut, jätta ajutiselt mõni või kõik liinid käigust ära. Muudatuste tegemisel tasustatakse tegelikult teostatud vedude eest lepinguliste ühikhindade alusel. 4.2.10
NSVL ÜN kiitis IME heaks ja andis võimaluse peatada Eestis nende NSV Liidu 27. juuli seaduste toime, mis võivad takistada IME elluviimist. ENSV ÜN-i istungjärk jätkus: 194 poolthäälega kiideti heaks kohalike nõukogude 9. august valimise seadus. Protestiks uue valimisseaduse vastu organiseeriti u 20 Tallinna ettevõttes tööseisak; 10. august bussijuhtidele toodi abi teistest Eesti linnadest. 19. august Streigid olid peatatud. MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett „Balti tee” 23. august Tallinnast Vilniuseni (üle 600 km, 2 mln inimest). 27. august NLKP KK ähvardav avaldus „Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides". 15. NSV Liidu interliikujate solidaarsusmarss jõudis Tallinna. september ENSV ÜN-i XIII istungjärgul otsustati, et 10
Võrratused ja planeerimine Matemaatiline planeerimine tegeleb teatud mõttes elulistele probleemidele parimate lahenduste leidmisega. Seejuures on võrratustel matemaatilises planee- rimises oluline osa. Toome mõned näited. 1. Kuidas peaks bussifirma korraldama bussiliiklust, nii et teenida võimalikult palju kasumit? Ühelt poolt tahab bussifirma teha või- malikult vähe kulutusi bussijuhtidele, bussidele ja kütusele. Tei- selt poolt peab ta pakkuma võimalikult head teenust, et reisijad ei läheks konkurentide juurde või ei hakkaks sõitma autoga. 2. Milline on parim istekohtade jaotus klassiruumis, nii et õpilased oleksid võimalikult õnnelikud? Arvesse tuleb võtta nii õpilaste istekoha- kui ka pinginaabrite eelistusi. 3. Mida peaks vaene üliõpilane sööma, nii et ta kulutused toidule
annaabi.ee 
