mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt,
tekste ja katkendeid tõlkinud algkeeltest ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn
· permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled
vepsa), mordva keeled (ersa, moksa), mari/tseremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled.
· mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled.
kümmekond erinevat, seda ei ole paljudes allikates märgitud. 107. Teised tähtsamad keelkonnad põhijaotus on geograafiline: Euraasia, Aafrika, Ameerika ning Austraalia-Okeaania. EURAASIA: Turgi keeled: türgi keel üle 50 000 000, Türgi ja selle lähiümbrus; usbeki 15 000 000 Usbekistan; kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania.
Zooloogiline lambatõugude klassifikatsioon saba kuju ja pikkuse järgi (Saksa loodusteadlaste Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud- romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud- enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud-üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud- paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba ulatub allapoole kannaliigesest 5. Rasvõnnar e. kurdjukklambad- jämevillatõud, kelle saba ümber suured rasvapadjandid (hissaari, edilbai jt) 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi Tumedapealised Valgepealised
Pallase ja Nathusiuse järgi) 1. Põhja, lühi-kitsasabalised tõud - romaanovi, islandi, norra, eesti, soome maalambad, kelle saba 8...15 cm pikkune 2. Pika-kitsasabalised tõud - enamik peen-ja poolpeenvillatõud, (ka eesti tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud - üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud - paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba ulatub allapoole kannaliigesest 5. Rasvõnnar e. kurdjukklambad - jämevillatõud, kelle saba ümber on suured rasvapadjandid (hissaari, edilbai jt) Pea värvuse järgi Tumedapealised Valgepealised dorsetdaun (Dorset Down) seviot (Cheviot)
annaabi.ee 
