stereotüüpseid kujundeid. 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED 2. 1. Nominatsioonist Inimesel on keeles mitmesuguseid nimetusi olenevalt sellest, mille järgi teda nimetatakse. Indiviidi nimetusi keeles mõjutavad ühiskondlik positsioon, moraalsed ja eetilised tõekspidamised, vaimsed võimed, mitmesugused hoiakud, käitumine, perekondlik staatus, sugulussuhted, välimus, vanus, tegevusala, kõneleja suhtumine teemasse jms. Mõned näited: tähtis nina, halastaja samaariamees, Buridani eesel, vana känd, ilueedi, vaimne isa, lehma lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud
jalgade ning sarvedega metsavaim Nümf-kõikjal elavad haldjad Augeiase tallid-korralagedus Sireen-naised kes eksitasid mehi Thespis-jumalateenistuse teatriks algataja Kitoon-põlvini ulatuv riideese Aristoteles-filosoof Damoklese mõõk- hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K
meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ise ei tea, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, paneb paika, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime. 4
programeeritud selline "diktaator" ja meil tekib vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes nt valib meile sõbrad , paneb paika kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase me valmine jne. Jäika determinsmi pooldas ka filosoof S. Freud. Kui aga pooldada jäika determinismi siis kaoks moraalimõte. Nt kurjategija teod oleksid siis paratamatud ja ette ära määratud, kuid mille eest siis kurjategijaid karsitada, kui ta ongi "programeeritud" kuritegusid tegema. Kindlasti sobiks ka siia nn Buridani eesli näide- jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast heinakuhjast süüa. Selline olukord oleks aga täiesti absurdne. Indetreminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega on meil siiski tahtevabadus olemas. Igal inimesel on olnud ometi selliseid olukordi,
poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti. Tema arvates suunab inimese valikut alateadvus. Inimene ei aima, et temasse on programmeeritud selline ,,diktaator" ja tal tekib vabaduse illusioon. 4. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu?
2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus: 6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel: Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms Väljendid, mille nominatsiooni aluseks on tunnustest tekkiv assotsiatiivne tervikkujutelm: hunt lambanahas, kits kärneriks, ingel maa peal jne. selliste nimetuste puhul kirjeldatakse inimest mitmest aspektist korraga.
ajahetkel 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? a Õige! Mõni koer on sõbralik 4 Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) a ? eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi 5 Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? a ? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga 6 Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest a Õige! See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu 7 Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? a Õige! Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer
unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika. Jäiga determinismi vastased on kritiseerinud seda seisukohta järgmiselt: 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide – jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. Mis ona aga absurd 3. Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu? 1) Igal inimesel on olnud selliseid olukordi, milles ta on selgesti tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust, näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma
10. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? AV Ei ole õige Meeldiv unenägu lõi hea tuju kogu päevaks. AW Ei ole õige Unenägu (unes nähtu) tekitas külmavärinaid Õige! Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. VI TEST VII TEST 1. Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? A. Ei ole õige Maxwelli deemoni mõttelise eksperimendiga B. Õige! Buridani eesli mõttelise eksperimendiga C. ? Kolmanda maailma mõttelise eksperimendiga 2. Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest A. Õige! See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu B. Ei ole õige See ei ole reaalselt võimalik, kuigi loogiliselt ja teoreetiliselt
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu
Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga Milliste arusaamadega on kooskõlas väide Kui iga sündmus on determineeritud, siis on vabadus vaid illusioon? See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu
annaabi.ee 
