*tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 ke...
mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) Polnud kindlat noodikirja, vaid mingi märkidesüsteem.(Kreekas oli laulu ja pillide jaoks erinev noodikiri). Esines juhuslikku mitmehäälsust e. heterofooniat ja ka burdooni. Muusika areng toimus sakraal- (vaimulik)muusikast ilmaliku suunas. I periood- esiaeg e. Muinasaeg II periood- Kreeke & Rooma vanaaeg Egiptus Muusika seos religiooniga:Muusika ja tants käisid tihti usuliste kombetalitustega kaasas. Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni.
14saj Üks suur muusikakeskus Pariisi jumalaema kirik. Notredame koolkond-esimene, millest räägitakse. Esimesed tuntumad muusikud-heliloojad: Leoninus, Perotinus. Leoninunus Perotinus · kahehäälsed organumid · kolme-ja neljahäälne · ülemine hääl rütmiseeritud · gregooriuse koraal aeglane (meenutab · sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia. Pascha nostrum · ,,Viderunit omnes" · melismaatlised organumid Organumi arengus jääb Gregooriuse koraal tahaplaanile ja lõpuks kaob. Lauldi koos pillisaatega. 13.saj. Motett mitmehäälne ja keelne mitmehäälsuse vorm (kiriklik) max 3 häältearvu I prantsuskeeles armastuslaul II ladina keeles vaimulik laul III ladina keeles tenor Gregooriuse koraal Keeruline muusikazanr, visati kiiresti kirikust välja 13.saj, 15
o Viis viise on vähem kui tekste, 8 nooti, viisil vähene ulatus. o Esitus eestlaulja + koor Laulus valitseb sõna! Regilaulud lõppevad helilaadi teisel astmel. Põhja-Eestis on palju kiige rütmis laule. Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muu...
on jäänud veelgi aeglasemaks pikad oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust. kantaadid, motetid, oratooriumid, missad, passioonid (Matteuse); nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", tugihelid meenutavad burdooni. Perotinuse Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.); Orlandus eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid); Händel (On viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning paljuhäälses organumis on rütmikaid ja Lassus/Orlando di Lasso (omaaegne Euroopa imetletuim muusik, kirjutanud passioone, kantaate, oratooriume. Elu lõpul tõid talle Reekviem); Beethoven (9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11
· Kõik pillid jumalate kultuspillid. · Sistum oli preesterliku väe- ja autoriteediga seotud. · Veel üks varasematest pillidest oli harf. · W. A. Mozart ,,Kontsert flöödile ja harfile" ( rahvamuusika harf koos kivide ja lauluga mõnus. Mitte kivid, vaid väike rauast kell ) · Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Lisaks veel otseflööt. Võib olla ka topeltflööt (2 toru, 1 huulik). Üks toru mängib burdooni -> topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse kasutati laulusaate pillina. · Salmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill). Albinoni ,,Oboe kontsert op 9 nr 5". Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod. Ei ole topeltpill
Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2- häälseid organume, kus pikkades nootides liikuvale gregoriuse laulule lisatud teine hääl oli liikuv, kaunistuslik ja rütmistatud. Perotinus töötles Leoninuse palad 3-4-häälseteks, kus alumiseks hääleks on gregoriuse koraal juba ülipikkades (burdooni meenutavates) nootides ja ülemised on väga kaunistuslikud. Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum)
näiteks lõõtsaga. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel, heli tekib pilliroost või hanesulest valmistatud piugust. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast, Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 12.-13. sajandi paiku ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupilli
Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei lase puhumise vaheajal õhku tagasi voolata. Viisi mängitakse sõrmilisel. Heli tekib sõrmilise sisse pandud roopillist. Bassitorud mängivad sinna juurde püsivat saatehäält burdooni. Pill arvatakse olevat pärit Ees-Aasiast. Euroopas tundsid teda juba vanad kreeklased ja roomlased. Tänapäeval on torupill laialt kasutusel Sotimaal. Torupill jõudis Eestisse arvatavasti 11.-12. sajandi paiku tõenäoliselt Skandinaavia poolt, ja muutus väga populaarseks. Seda puhuti pidudel tantsuks, pulmarongi eesotsas, põlluserval väsinud tööliste ergutamiseks jne. 19. sajandil hakkas tema populaarsus eelkõige viiuli silmumise tõttu vähenema
annaabi.ee 
