Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
Anoreksia versus Buliimia Käesolevas uurimustöös räägin ma kahest vastandlikust söömishäiretest anoreksia (anorexia nervosa) ehk neurogeensest isutusest ja buliimiast (bulimia nervosa). Ehk teisisõnu vaimsetest puuetest enesenäljutamisest ja lõhkisöömisest. Anoreksia Anoreksia on psüühiline häire, mille all kannataja näljutab end tahtlikult, et mitte paksuks minna. Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed satuvad anoreksia kätte on soov olla oma iidoli moodi. Näiteks Paris Hilton või muud kuulsused, kes teleekraanilt näevad välja supersaledad või siis ajakirja kaantel olevad supermodellid. Nad ei mõista, et ajakirjades
Kõikuv kehakaal. Kurguvalu,pea,- ja kõhuvalu. Naha kuivus,küünte rabedus, juuste hõrenemine. Väsimus, lihaste nõrkus. Kõhukinnisus,- või lahtisus. Katkendlik uni, uinumisraskused. 12 Buliimiku käitumuslikud muutused Salajane söömine. Söömissööstud. Oksendamine,lahtistite ja söögiisu pärssivate preparaatide kasutamine. Hirm rasvumise ees. Sagedased meeleolu muutused. 13 Buliimiast tekkinud terviseprobleemid. Lagunenud hambad. Igemehaigused,suuhaa- vandid. Psüühikahäired. Südamerütmi häired. Söögitoru kahjustus. Maksa ,- ja neerukahjustused. 14 3.Ortoreksia Mõiste orthorxsia tuleb kreekakeelsest sõnast orthos(õige ) ja orexia(isu või söömine). Süües tehakse väga tervislikke valikuid. Erinevalt anoreksikust ja buliimikust , kes piiravad söögi kogused on ortorektik ülihoolikas toiduvalija.
iseseisvust ja üldiselt kõike elust ja maailmast, seega on väga oluline, et vanemad paneks kodus suurt rõhku oma lapse väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lapsele eluterve ning lapsesõbraliku keskkonna. (4) Haiguse kordumise tõenäosuse vähendamiseks tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale teadvustama, et sümptomite kordumise korral, tuleb kindlasti raviperioodi korrata. (4) 3 BULIIMIA 3.1 Buliimiast üldiselt Buliimia ehk bulimia nervosa on häire, mille tunnusteks on ülesöömine ja oksendamine. Buliimiale võib eelneda anoreksia, kuid ei pruugi. Buliimikud on enamasti normaalkaalus ja mõtlevad alatasa toidust. Keskmiselt võivad buliimikud päeva jooksul tarbida kuni 6000kcal kuigi päevane norm on ainult umber 2050 kcal. Peale õgimishoogu tekib buliimikul enamastu süütunne ja hirm kaalus juurde võtta ning sellepärast nad kutsuvad esile oksendamise või kasutavad lahtisteid
Ka ei tembeldata söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga rahulolematu on (Charpentier jt, 2011). Söömishäire korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka füüsiline olemine. Igapäevased toimetused on häiritud, haiguse sümptomid hakkavad dikteerima elu ja tähtsaid valikuid (Charpentier jt, 2011). Antud töös annab autor ülevaate kahest kõige levinumast söömishäirest: anoreksiast (anorexia nervosa) ja buliimiast (bulimia nervosa) - olemus, haigustunnused, tagajärjed ja ravi. Samuti on lühidalt tutvustatud uuema aja söömishäiret ortoreksiat (orthorexia nervosa). 1. Anoreksia (anorexia nervosa) 1.1 Olemus 3 Anoreksia ehk kõhnumishäire on potentsiaalset eluohtlik söömishäire. Seda peetakse tõsiseks
See küsimus oli vastuseid vaadates vist ka kõige raskem, kuna oli ainult 1 õige vastus ja see oli ortorexia, teised vastasid aga teisiti. Kõige enam kordi valiti aga buliimia mis tegelikkuses on söömishäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel. Teisena valiti anorexia mis jäi vaid ühe häälega buliimiast maha. Anorexia on aga inimese enda poolt välja toodud ja soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. 10 Kokkuvõte Selle uurimustööga õppisin, mida on kõige parem süüa, kui palju on hea süüa ja sain ka teadmisi toidu kohta. Näiteks kuidas mõõdetakse toidu sisaldust
(Järv, 2004,7). Inglismaal läbiviidud 119 uuringut 5590 anaoreksiahaige patsiendiga näitasid, TLÜ Haapsalu Kolledž 9 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 et täielikult paranes 47%, 1/3-l täienesid ja 20 %-l tekkisid kroonilised haigused ( Jaffa, 2007, 279). Buliimiast paraneb medikamentoosse või psühhosotsiaalse ravi tulemusel lühiajaliselt 50- 70% patsientidest. Taashaigestumise protsent pärast 6 kuulist edukat ravi ja 6 aastat jälgimist on 30-50%, arvatakse et paranemine jätkub 10-15 aastat. (Järv jt, 2010 ,10). Üle 50 randomiseeritud uuringu on näidanud, et buliimia kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on spetsiifiline kognitiiv-käitumislik teraapia. 20 individuaalse teraapia seansiga, üle 5
pidevalt lubatud toitude nimekirja, kriitiline suhtumine neisse, kes ei toitu ortoreksiliselt. Ortoreksia saab kindlaks määrata inimese jälgimisega, ning vestlusest välja tulnud toidu kohta tehtud otsuste õigsusega. Ortoreksia ei ole kaugeltki nii tõsine haigus, kui buliimia või anoreksia, kuid üksikutel juhtudel võib see nii tõsiseks areneda. Üldjuhul on seda lihtsam ravida. x 3.4.Liigsöömine Liigsöömine on toidu õgimine, millele erinevalt buliimiast, oksendamist ei järgne, kuid võidakse kasutada söögiisu pärssivaid preparaate. Liigsöömist põdevad inimesed kannatavad suure häbi ja vastumeelsuse all oma keha suhtes. Liigsöömine on suurte toidukoguste söömine lühikese aja jooksul. Söömise üle puudub kontroll ja tekib süütunne ja masendus. Tavaliselt esineb ahmimishoogusid paaril korral nädalas, ning buliimia tunnused neil haigetel puuduvad.
Kehakaalu taastudes tõuseb esmalt kortisooli, seejärel gonadotropiinide tase. Kaalu taastudes taastub ka menses. 4. Prolaktineemia erinevad vormid, nende avaldumine laborianalüüsides ning patsiendi kaebustena. Hüperprolaktineemia on prolaktiini liig. Esineb hüperandrogenism, anovulatsioon, amenorröa, rinnapiima sekretsioon. Hüpoprolaktineemia on prolaktiini puudulikkus. Esineb ovariaalne düsfunktsioon. Võib tekkida buliimiast. 5. Milliseid seisundeid võib varjata hüperprolaktineemia juhuslik leid laborianalüüsis? Hüperprolaktineemia olemasolu välistab PCOS diagnoosi. Põhjustab samuti hüperandrogenismi ja teisi PCOSile sarnaseid nähte. Ehk sagei võib olla põhjustatud PCOSist. Rasedus? 6. Hüpotüreoidse ja hüpertüreoidse seisundi võimalik mõju fertiilsusele & infertiilsusele. Hüpotüreoos ja hüpertüreoosi mõju raseduse ajal.
paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kordumise korral, tuleb raviperioodi korrata http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 http://www.cs.ioc.ee/~haridus/Arhiiv/1999/haridus2/tervis.html Kehakaaluga rahulolematus - söömishäirete tekkepõhjus Juba keskaja neidudel olid samad mured... Kehakaalu alandamisega kaasnevatest söömishäiretest anoreksiast ja buliimiast on 1990. aastatel palju rääkima hakatud. Need tervisehäired ei ole uued nähtused. Terminit bulimia kasutas juba 399. a e.m.a. Sokratese õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni
Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin, nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine. Täielik paranemine buliimiast on võimalik. 1997 aasta uuringu põhjal leiti, et keskmiselt paraneb 50% haigetest. Paranemise protsent on aga tunduvalt väiksem, kui buliimiaga kaasneb muid häireid, näiteks alkoholism. Paljudel juhtudel kaovad buliimia sümptomid pikema aja möödudes ka ilma ravita. (Buliimia, www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine: 1) Hirm tüsenemise ees 2) Tugev kõhnumiskatse 3) Energiarikaste, kergesti seedivate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult
annaabi.ee 
