kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise Avalikkus ei sallinud Bulgakovit tal õnnestus koguda enda kohta kolme positiivse artikli kõrval 298 negatiivset Ahastuses võttis Bulgakov ühendust nii riigi valitsuse kui ka Stalini endaga Palus luba emigreerumiseks Kiri Stalinile koosnes üheteistkümnest osast ,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta
lähedale. Elatise teenimiseks kirjutas ta ajalehtedele följetone. 1925. aastal lahutas Bulgakov oma esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga. Aastatel 1922–1926 kirjutas Bulgakov mitmeid näidendeid, mida lavale ei lubatud. Sõjakoledustest rääkiv "Põgenemine" keelati Jossif Stalini poolt, sest kunstinõukogu hinnangul ilustas näidend emigratsiooni ning valgekaartlust. Kui üks Moskva teatrijuht Bulgakovit kritiseeris, astus Stalin aga kirjaniku poolele, öeldes, et nii andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929
vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali. Bulgakov pani teosesse oma meeleheite, kui tema teose avaldamisvõimalused puudusid ning samuti nagu meistrit kritiseeriti ka Bulgakovit. . Bulgakov kujutab meistri saatust, kui looja saatust, kelle elu sõltub oma teose lõpetamisest. Autor kartis, et ka tema looming vajub unustusse ilma trükki laskmata. Nagu Margaritagi, säilitas Bulgakovi abikaasa käsikirjad, kuna lootis, et need kunagi ilmuvad. Romaani aeg saabus 27 aastat pärast kirjanikku surma. Meister ja Margarita said raamatu lõpuks saatana abiga rahu, kuid mitte valgusesse, kuna olid vastu võtnud Wolandi abi. Ka meister sai oma raamatu lõpetatud.
Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd. Ta on otsija, nagu oli ka Faust. Meistris on palju Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis. Jesua on noorem kui Piibli Jeesus oli 27, kuid Piiblis 33. On võimalik, et Bulgakov teadis teooriatest, mis väidavad, et kristuse sünniaeg oli paar aastat vale. Jesual oli vaid üks jünger Matteus. Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja. 36 kutsuti Rooma ja mõisteti vangi, olevat end vangis ise tapnud
4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul. Bulgakovi hiiglaslik must kass, äratundmine, et sedasama arvasid ka läheduses olnud võõramaalased, kes olid lugenud Bulgakovit. 7. Marius Peterson Linnahallis. Illegaalselt öisel laval tehtud proov, millele sattus peale toonaste korravalvurite haarang. 8. Erkki Kaikkonen Pühvaimu kiriku õues. Hinduistlik teadmus, et jumal tantsib oma loodus. Tantsija lahkudes kaob ka loodu. 9. Slawomira Borovska-Peterson vanalinna vaateplatvormil kui postkaardil. Ekslemise lugu öises vanalinnas, Vana Toomas saatis talle kohtumise noormehega, kes sai tema abikaasaks. 10. Alari Allik Linnahallis
sarnasus osutub lõppude lõpuks üksnes vahendiks, mis aitab rõhutada erinevust. Romaani finaalis selgub, et mitte Pilatus, kes polnud reetmist toime pannud ja oli end patukahetsusega piinanud, vaid just Meister, kelle saatus, nagu alguses näis, oli täiesti paralleelne tema kangelase looga, on Jesua tegelik antagonist sügavamas tähenduses. Süü ja vastutuse tunne mingite oma elu kriitiliste hetkede pärast vaevas Bulgakovit pidevalt, oli tema loomingu oluliseks impulsiks ja leidis väljenduse terves reas tema teostes. See autobiograafiline motiiv viib paljude niitide kaudu Pilatuseni -- hirm, ,,jõuetu raev", piinavad unenäod ja lootus lõplikule andestusele, oodatud rõõmsale unele, milles piinav minevik osutub läbikriipsutatuks ja kus kõik on andeks antud ja unustatud. Paralleelselt isikliku süü motiiviga kujuneb Bulgakovi loomingus teine motiiv oma loomingulise potentsiaali
pääsuke, tegi ringi kullatud lae all, laskus madalamale, kitsa tiivaga peaaegu riivates niis seisva vaskkuju nägu, ja kadus samba kapiteeli taha." (M&M lk 25), vaid ka Ivan Bezdomnõiga "Ivan lehvitas endale kätega veidi tuult, et maha jahtuda, ja hüppas, pea ees, vette." (M&M lk 49) Latunski, kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest. Litovski, kes oli repertuaaridekomitee esimees ning kiusas Bulgakovit "Turbiinide päevad" loomisest, ning Orlinski, kes samuti autorist halvustavaid artikleid kirjutas ("Bulgakovluse vastu" näiteks). Aloizi Mogarõts, äraandjast kehkenpüks, kes kaebab Meistri peale, et ise tema keldrikorterisse elama asuda. Tema on otsene ühendus Jerelaimi Juudase vahel, Mati Unti lavastuses mängis mõlemat tegelast isegi sama näitleja. Ta pole kaugeltki mitte ainus omalaadne, aga on kõigist teistest hullem, sest tema nuhib Meistri vastu. Bulgakov oli teadlik,
peaaegu riivates nisis seisva vaskkuju nägu, ja kadus samba kapiteeli taha." "Ivan lehvitas endale kätega veidi tuult, et maha jahtuda, ja hüppas, pea ees, vette." Latunski. Kriitik, kelle artikkel hävitas Meistri. Tema nimi tuleb kõige tõenäolisemalt kahe Bulgakovi vaenalse nimedest. Litovski, kes oli repertuaaridekomitee esimees ning kiusas Bulgakovit "Turbiinide päevad" loomisest, ning Orlinski, kes "Bulgakovluse vastu" halvustavaid artikleid kirjutas. Aloizi Mogarõts on äraandjast kehkenpüks, kes kaebab Meistri peale, et ise tema keldrikorterisse elama asuda. Ta on otsene Jereslaimi Juudas. Ta pole kaugeltki mitte ainus omalaadne, aga on kõigist teistest hullem, sest tema nuhib Meistri vastu
Inimene sõltub väga paljuski juhusest. Korovjev ehk Fagott. Fagotiks kutsuti teda, sest see tähendab prantsuse keeles absurdsust ja itaalia keeles kohmakat inimest. Äike. Bulgakovi perekonnas peeti äikest õnnetuse endeks. Äikese aegu ei alustatud mitte mingisuguse tegevusega. Hella on Wolandi kaaskonnast põrguga seotud olevus, Wolandi toatüdruk. Tal oli kaela peal punane arm. See oli vägivaldse surma tunnus. Meister. Meistri prototüübiks on peetud Bulgakovit ennast, aga Meistriga on seostatud ka teisi kunsti- ja kirjandustegelasi. Ta vihjab vabamüürlusele. Täht M meistri mütsil on peategelase märk ja embleem. Nagu Jeesua teeb läbi piinarikka kogemuse Pilatusega vaieldes ja risti loomisel, samasuguse teekonna läbib Meister teises kurjuseriigis, Venemaal. Kollased lilled. Kui Meister ja Margarita kohtuvad, siis Margarita, kes tunneb, et tema elu on täiesti tühi, on otsustanud, et kui ta elus ei juhtu täna midagi, siis tapab ta end äa
annaabi.ee 
