NS-Prozesse heute Johann Breyer (30.05.1925-22.07.2014) -ein slowakischer Bauernsohn -ein Wachmann im Dienst der SS (erst in Buchenwald, dann in Auschwitz) -als er 17 Jahre alt war, erhält er einen Brief (Aufforderung der deutschen Wehrmacht zur Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät
-Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa eesmärkide saavutamiseks. vabastati Saksa okupatsiooni alt. Dunkerque operatsioon- britid, prantslased ja belglased Teheran (28. Nov- 1. dets 1943) - osalesid: Churchill
diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k
Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul
nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed tapmiskomandod juutide hukkamiseks. ● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. Suuremad vangilaagrid - Auschwitz, Treblinka, Dachau, Buchenwald ● Holokausti ohvrite arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. ● Mõistest - “holokaust” kr. k. holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - põletusohver ● Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks Teise maailmasõja ajal ● Genotsiid - tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi etniline, rassiline või religioosne üksus
Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- e. KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; 15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (1883 1945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei
14 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID 3.1 Genotsiid algab Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohuvabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager. Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid ,,parandamatuteks", kelleks esmajoones olid kommunistid. Reziimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja töötingimused laagreis nende juhtkonnast. Näiteks Buchenwald kuulus teise kategooriasse, kuid tänu laagrivõimude liberaalsusele pärast metsikusi korraldanud komandadi avalikku hukkamist, olid seal kinnipidamise tingimused sõja kahel viimasel aastal üsna leebed. Auschwitzis ja Mauthausenis valitsesid ,,kriminaalid", seetõttu valitses laagris korruptsioon, vange peteti toidu, rõivastuse ja normipäevadega. Austrias asuvat kolmandasse kategooriasse kuuluvat Mauthausenit peeti tõeliseks põrguks, kus kriminaalvangid kiusasid taga nii
Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- ehk KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi. Laagreid oli ka sakslaste poolt okupeeritud Eesti territooriumil: Klooga surmalaager, Narvas, Kiviõlis). Tuntuimad fasistlikud ideoloogid olid: BENITO MUSSOLINI (18831945) fasistliku ideoloogia rajaja, Itaalia fasistliku partei
Kaltenbrunnen. Lisaks politseile oli SSil ka oma sõjaline osa (Waffen-SS), millest kujunes II maailmasõja ajal olulisim Saksamaa sõjaväe osa. Samuti kuulusid SSi haldusalasse koonduslaagrid (Konzentrationslager neisse koondati ebasoovitavad või ohtlikud inimesed, nagu juudid, mustlased, homod, sõjavangid, jt. ning alates 1938 kasutati ka nende tasuta tööjõudu, sh ka eraettevõtjate poolt). Esimesena rajati Dachau koonduslaager juba 1933. aastal, järgnesid Sachsenhausen 1936, Buchenwald 1937, Flossenbürg 1938, Mauthausen 1938, Neuengamme 1938, Ravensbrück 1939, Stutthof 1939, Auschwitz 1940 (sellest sai suurim laager, kus hukkus kuni 1,5 miljonit inimest), Gross-Rosen 1940, Theresienstadt 1941, Treblinka 1942 jne. Samuti kuulusid SSi koosseisu poolmilitaarsed hävitusgrupid (Einsatzgruppen) ja meditsiiniüksused (Sanitätsstaffel). SSi kõrgeimad auastmed olid (kõrgeimast alustades, sulgudes Wehrmachti võrdväärsed
1934.a. kuulutas Hitler end saksa rahva juhiks – Führeriks * Hitleri isikukultus Loodi SS – kaitsemalev (schutzstaffel), algselt Hitleri ihukaitsevägi, nn mustsärklased, eesotsas H. Himmler Loodi GESTAPO – salajane riigipolitsei, mis allus SS-le Rajati koonduslaagrid *– 1933.a-st tuntuim Buchenwald, kuhu saadeti juudid, kommunistid, homoseksuaalid Alustati sõjaks valmistumist * Tuntuim püha – Nürnbergi paraad Hitlerjugend Natsipropaganda, raamatute põletamine* Aaria rassi rõhutamine * – abielude keeld teist rassi inimestega Riigi tugev sekkumine majandusellu *
annaabi.ee 
