keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes). Grimmi seadus: erinevates indoeuroopa keeltes regulaarsed vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal loodusteadused. Ka keeles peavad kehtima kindlad seadused. Leidis, kuidas erinevates keeltes üks täht nt läheb üle teiseks, nt algkeeles p, teises aga muutunud f-ks. Grimmi seaduses leidus aga ka erandeid. Noorgrammatikud, Brugmann, Delbrück, Paul, Sievers. Püüdsid nii teha, et poleks üldse mingeid erandeid. Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes - de Saussure, kaitses seda. Larüngaalne hüpotees. Saussure kadus lõpuks aastakümneteks ära, õpetas keeli Genfis. Avastas Saussure seaduse. Pani tähele, et element, mida ei ole, mõjutab neid, mis on. Nt eesti keele 3 väldet, probleem, kust see 3. välde tuli, teistes soome-ugri keeltes pole. Võrreldes eesti ja soome keelt, sõnades, kus on 3
Sellist mõtteviisi seostatakse eelkõige J.H. Herderi nimega. Keeletüpoloogia rajaja oli W. von Humboldt. Ta rajas ulatusliku kava mitmesuguste keelte uurimiseks. Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele avastamine (eurooplaste jaoks). Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu ja arvasid, et häälikuseadused on nagu loodusseadused, mis ei tunne erandeid. Need teadlased kuulusid noorgrammatikute koolkonda. 20.saj. alguses tekkis arusaam keelest kui süsteemist. See on moodsa keeleteaduse alust. Keele kui süsteemi käsitlust nimetatakse strukturalismiks. Selle rajaja on Ferdinand de Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem".
abstraktsete arutlustena. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 rõhutas keele funktsionaalset olemust ja seotust kultuuriga. Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsusehüpotees. Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.Keelte tüpoloogiline liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse
klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846- 1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat.
kui Bopp püüdis tõestada, et soome ja ungari keel on omavahel sugulased Johannes Schmidt laineteooria saksa keeleteadlase teooria, et kivi vette visates tekivad lainetused ning nede vahel kokkupuuted, Noorgrammatikud (Junggrammatiker) Lähtuti klassikast, tegid seda rangemaks, ütlesid et loodusteadus, erandeid ei tohi olla, olid vastu Schmidtile, algul see nimi oli sõimusõna, aga nad tegid oma nime maailmakuulsaks, hiljem oli juhtiv paradigma Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes Larüngaalne teooria Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest Kui on erinevusi, siis on 2 varianti: kas eri juurtest või kasvasid lahku Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust
morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt.
asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). Noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 43
pärinebmikoht. Grimmi seadus On pandud tähele, et kõigid indoeuroopa keeltes on teatud vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal oli loodusteadus. Nagu looduses kehtivad kindlad seaduses, nii peab olema ka keeles. Keel on loodusnähtus, kus ei peaks olema erinevusi. Kui mingis keeles on sõna, mis on sarnane teisega, ei tähenda midagi, vaid tuleb näidata, kus see üleminek toimub. Noorgrammatikud · Karl Brugmann (1849-1919) · Berthold Delbrück (1842-1922) · Hermann Paul (1846-1921) · Eduard Sievers (1850-1932) Kõik saksa keeleteadlased. 19. sajandi lõpu keeleteadus oli pigem Leiptzigi keeleteadus. Just Leiptzigis kaitses Saussure oma märgukrija algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes. Kui seletada mingit elementi (nt a), siis peab näitama, kuidas ta tuli kuskilt algkeelest ja millised on paralleelid teistes indoeuroopa keelte
annaabi.ee 
