Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad
• Esineb vastsestaadium Liigid: Phoronopsis albomaculata Phoronopsis californica Phoronopsis harmeri Phoronopsis malakhovi Phoronopsis harmeri Paar videot • https://www.youtube.com/watch?v= fFxn2EtqdlM • https://www.youtube.com/watch?v= mU2dxlxKDMg Kasutatud allikad linkidena • https://dina-web.net/naturalist/species/c92c a2d1-88e8-4631-a518-470762af2a7e?lang= et_EE • https://en.wikipedia.org/wiki/Phoronid • http://www.ucmp.berkeley.edu/brachiopoda/ phoronida.html • https://en.wikipedia.org/wiki/Phoronis • https://en.wikipedia.org/wiki/Phoronopsis TÄNAN KUULAMAST!
O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad
näiteid. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine. 38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid. 39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 40. Rõngusside (Annelida) ja lülijalgsete (Arthropoda) võrdlus: mis on ühist, mis erineb. 41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46
Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumi kivimitest. Kambrium oli Paleosoikumi vanim ajastu; algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi. Mõningate uurijate arvates võisid need kõrgelt arenenud närvisüsteemi ja rohkearvuliste haarmetega olendid olla ühed tolle aja suurimad röövloomad. Eesti settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid jne. Nautiloide võib leida tihti Põhja-Eesti paekalda jalamilt. Eestis on nautiloidide skeletiosi leitud Ohesaare (ka Ohessaare) pangalt, mis asub Sõrve poolsaare läänerannal, Jämaja küla lähedal. Laevukesed kuuluvad vanimate peajalgsete hulka, neljalõpuseste klassi. Need kõrgeltarenenud merelimused on oluliselt muutumata vastu pidanud üle viiesaja viiekümne miljoni aasta.
Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera)* Selts: Kahetiivalised (Diptera) 10. Hõimkond: Sammalloomad (Ectoprocta) 11. Hõimkond: Ripskõhtsed ehk gastrotrihhid (Gastrotricha) 12. Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2
Seetõttu ei ole püsielupaikade koguarv alati sama, mis kategooriate teadusuuringute otstarbel vastava loa alusel. püsielupaikade summa. I kaitsekategooria kivistised: I kaitsekategooria taimi 1) käsijalgsed (Brachiopoda) Disoelosia anticipata ja Costistricklandia lirata; 2) käsnad (Spongia) Clathrodictvon regulare ja Plestrostroma schmidti; 3) korall (Anthozoa) Mesofavosites dualis; 4) okasnahksed (Echinodermata) Bothriocidaris pahleni,
Kord aastas, enne pulmalendu pesas hulgaliselt tiivulisi emas-ja isassipelgaid. Pesa rajavad tiivutuks jäänud emased. Pereheitmine toimub analoogselt mesilastega Mesilased: toituvad õistaimede nektarist ja õietolmust. Pesa rajab emamesilane. Töölisteks üksnes emased (viljatud), isaseid vaja vaid paaritumiseks. Olemas astel nagu sipelgatelgi, millega töömesilased end hädaohu korral kaitsevad. Loeng: okasnahksed 69. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest Sammalloomad: Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega. Loomik koosneb kehast ja kombitsakaarmest ehk lofofoorist arvukate kombitsatega, mille ripsmed ajavad veevooluga toidukübemeid kombitsapärja keskel asuva suu poole (ülalt alla, mitte külgedelt keskele nagu kummarloomadel). Kombitsaid saab loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade
kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja rindmiku. Algselt on igal lülil olnud üks paar lülistunud jäsemeid; pealülide jäsemed on moondunud tundlateks ja suisteks, tagakeha omad tihti kadunud. 108. Kombitspärgsete ( Lophophorata ) ja okasnahksete ( Echinodermia ) sümmeetria. Kombits: alumine ja ülemine kojapoole, kumbki omaette kahekülgse sümmeetriaga. sammalloomad (Bryozoa), käsijalgsed (Brachiopoda). Okas: Osa klasside loomad hakkasid hiljem taas vabalt liikuma, ja mõned taastasid osaliselt kahekülgse sümmeetria. 109. Algsuused ( Protostomia ) ja teissuused ( Deuterostomia ). Nimetatakse algsuusteks (Protostomia), sest neil jääb lootesuu (blastopoor) ka täiskasvanud looma suuks. Kui neil esineb toes, olgu mineraalne või orgaaniline, siis tekib see ikka kehapinnal. Tsöloom, kui olemas, on kas skisotsööl, või siis pseudotsööl (ilma vooderdava epiteelita).
Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid) Lophotrochozoa -Entroprocta(kummarloomad) -Priapulida(keraskärssussid) -Platyhelminthes(lameussid) .Ectoprocta(sammalloomad) -Loricifera(rüüloomad) -Mesozoa -Brachiopoda(käsijalgsed) -Onychophora(küüsikloomad) -Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid) -Gnathostomulida(lõugussid) -Mollusca(limused) -Arthropoda(lülijalgsed) -Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed)
annaabi.ee 
