pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid. Pühendus kirjanduslikule loomingule alates aastast 1846 kui oli elama asunud oma kodulähedasse mõisa. Inspiratsiooni saamiseks reisis ta ka Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Samuti käis ta tihti looduses. Kuulsuse saavutas ta oma esimese teose ,,Madam Bovaryga", mis ilmus 1857. ,,Tundekasvatus" (1862) vaatleb oleviku poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi. ,,Salambo" (1862); on ajalooline romaan, mis viib lugejaid 3.sajandil eKr Kartaagos toimunud orjade ülestõusule. See on traagiline armastuslugu, mida on kõrvutatud ka ,,Madam Bovaryga". Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik.
aastal 58-aastasena südamerabandusse. Gustave maeti Rouenisse perekonna hauakambrisse. Kümme aastat hiljem püstitati tema auks Henri Chapu monument Roueni muuseumisse. Loometöö Septembris 1849 sai Flaubert'il esimese teosena valmis "Püha Antoniuse kiusatus", mille ta oma sõpradele ette luges. Sõbrad aga soovitasid tal käsikirja ära põletada ning keskenduda pigem igapäevaelu kujutamisele. 1850. aastal, peale Egiptusest naasmist, alustas ta "Madame Bovaryga", mis nõudis talt viis aastat kirjatööd. Teos avaldati esmakordselt järjejutuna ühes Pariisi ajakirjas aastal 1856. Valitsus süüdistas esialgu kirjastajat ning autorit amoraalsuses, kuid kui teos raamatu kujul avaldati, sai sellele osaks soe vastuvõtt. See on klassikaline teos romantikast ja kättemaksust. Romaanis portreteeritakse noort provintsitari Emma Bovaryd ning kirjeldatakse tema abieluvälist suhet Rodolphe Boulanger`iga.
Härra de Nemoursiga abielludes oleks ta elanud kauem ja õnnelikumana. Mulle meeldis teos sellepärast, et see annab aimu kuidas sajandeid tagasi armastust välja näidati. Tänapäeval on see väga erinev, sest suhtlemiseks on palju erinevaid viise tänu tehnoloogia arengule. Lafayette'i teose süžee on aegumatu ning see on andnud mõtlemisainet mitmetele kirjanikele. Raamatule on sarnane sajandeid hiljem ilmunud Gustave Flaubert'i "Madame Bovary." Emma on abielus härra Bovaryga, aga ei armasta teda. Lisaks on armukadeduse teema vältimatu iga armastusloo juures. Raamat pani mind mõtlema, et võib-olla ei tasu alati juhinduda sellest, mis on õige või vooruslik, vaid usaldada oma tundeid ning lähtuda sellest, mis teeb õnnelikuks. Ettekirjutatud reeglid ei ole alati kõige paremad.
see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike hüvitamise ja paheliste karistamisega, nad ei kiitnud heaks kirjaniku ehmatavat neutraalsust. Flaubert võitis kohtuprotsessi ja raamat võis ilmuda. Väike hulk kirjandussõpru taipas teose väärtust, kiitis ja soovitas seda lugeda. Ja raamatu menule aitas loomulikult kaasa ka skandaal. Aga armastasid seda ainult vähesed. Nemad taipasid, et Madame Bovaryga algas kirjanduses uus ajastu. Nüüd polnud enam tähtsad ideaalid, võimalikult uskumatud seiklused ega üliinimlikud kangelannad ja kangelased, vaid tegelikkus. Ja kuigi see võis olla sünge ja argiline, oskas tõeliselt suur kirjanik kirjeldada seda nii, et pinge kasvas iga leheküljega. (2) 7 7. ,,Madam Bovary lühikokkuvõte Raamat ,,Madam Bovary" on romantismi esindav teos. Mille tunnusteks on tundeelu,
1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest. Must ingel oli alguses seksapiilne neegrinaine, aga kahjuks oli tal ka palju pahelisi omadusi: truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus. Suutis Baudelaire'i elu lõpuni n-ö vangis hoida.
1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest. Must ingel oli alguses seksapiilne neegrinaine, aga kahjuks oli tal ka palju pahelisi omadusi: truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus. Suutis Baudelaire'i elu lõpuni n-ö vangis hoida.
pöördub tagasi romantismi taandumise juurde kunsti. Maailm on niivõrd räpane koht ja ainuke paasemine sellest maailmast on kunst. Kunst on inimese pääsetee. Muus osas oli ta siiski realist – ühiskonda tuleb kirjeldada ja kritiseerida. Ta romaanid (just eriti Madame Bovary) on psühholoogilise asetusega eksperimendid -> siin tuleb võrdluseks Stendhal. Mõlema autori peateose peategelased elavad traagilist elu oma valikute tõttu. Miks alustab ja lõpetab Flaubert romaani Charles Bovaryga? Sest lugu jutustab armastusest. Madame Bovary lugu on asetatud Charles Bovary loo sisse. Emma Bovary on rahutu hingega noor naine, kes püüab tõusta kõrgemale oma saatusest ning soovib kogu hingest teostada iseenda romantilisi soovunelmaid. Flaubert’i „Tundekasvatus“ järgib sama rada – võtab samuti ette tüüpilise oma aja noore.
,,Madame Bovarys" tahab ta kujutada naist kes ei ole kasvanud keset elu, kellel ei ole aimu tegelikust elust ja kelle elukogemus sünnib raamatute lugemisest. Tal tekivad omad ideaalid ja ettekujutused. St tegemist on eluvõõra naisega. Balzac ja Stendhal olid kurvad et aristokraatia hakkab ära kaduma. Flaubert näitab et illusoorne elu viib ummikusse. Raamina on see raamat ka armastuse kohta. Teos algab ja lõpeb tema mehe Charles Bovaryga. Seega on see ka romaan armastusest: Charles'i suurest armastusest. Flaubert tegeleb ühiskonnaga, aga see on teistsugune ühiskond kui see mida kujutavad Balzac ja Stendhal. Romaan ei jõua kuhugi välja, tegelased lihtsalt on ühiskonnas. Eredast ja romantilisest loobutakse. Romaan lõpeb aga väga huvitavalt sest noored lähevad kodulinna ja kõnnivad mööda tänavat. Realism hakkab teisenema. Leitakse et kirjanik ei saa kirjutada üles kogu elu vaid seda elu mida ta tunneb. Ei
ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,NOOR-EESTI" TEGEVUSEST Realismi (lad realis 'tõeline, asine') on kirjandusvool, mis sai alguse 1830-ndatel Prantsusmaal ja arenes hoogsalt 50-ndatel, olles valitsev kirjandusepohh romantismi ja naturalismi vahel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud teaduses, religioonikriitika. Realismi läbimurret seostatakse eeskätt Balzaci loominguga, aga ka Stendhali romaani ,,Punane ja must" ning Flaubert'i ,,Madame Bovaryga". Zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan, psühholoogiline romaan. Kehtis nõue, et kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimesi iga päev ümbritseb. Romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Enamjaolt kujuneb tegelaste elutee selliseks,
annaabi.ee 
