Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljap...
ringkonnas. Ta kirjutab ka, et äärmiselt anonüümseks jääva seltskonna puhul ei paista tegemist olevat teismelistega, sest Roti sõnul osa inimesi töötab, osa õpib ja osa on võtnud akadeemilise puhkuse, sest NPNK-l olid hetkel kiired ajad. NPNK pidavat pesitsema kusagil Tallinnas. Hiljem, pärast NPNK tõe väljatulemist, üritas Eesti Päevalehe ajakirjanik Mari Rebane ennast parandada. Kriitikute arvates, noore ajakirjaniku katsed luhtusid. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse preemia võitis Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler. Tunnustus tuli artikli «Paltsule pasunasse» eest, mis mullu aprillis avalikustas esmakordselt maksuameti huvi tollase rahandusministri Tõnis Paltsu tulumaksuprobleemide vastu. Auhinna suurus oli 25 000 Rootsi krooni. Vedleri peamine konkurent oli Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter looga "Äraostmatud".
gu.pdf?sequence=1 19.09.12 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU). Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan TLU raamatukogu valiseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes. Liitotsingus otsin autori väljalt Peeter Puide. Saan kuus vastet. Puide, Peeter, Ett nät av regn, Bonnier, Stockholm, 1982 9. Leidke TLÜ AR http://www.tlulib.ee repositooriumist E-Ait TLÜ-s sotsiaalteaduste valdkonnas 2009 aastal kaitstud doktoritööde täistekste. Esitage üks kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan E-Aida, valin doktoritööd, siis sotsiaalteadused, edasi aasta 2009. Kerikmäe, Tanel, Estonia in the European legal system: protection of the rule of law through constitutional dialogue [doktoritöö] Tallinn, 2009
Lagunev riik ei suutnud väljaandeid majandada. Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas. Hulgimüügireklaam ja erakuulutused. Ajakirjad endised. 1992-1995 segadus Suured päevalehed erastati toiemtuse liikmetele. Turu pärast võitlus VÄGA terav solvangud, madal eetika. Ajakirjanikud tajusid end vaimsete omanikena. Tekkis mitu uut lehte toimetuste kollektiivsel initsiatiivil. OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht
Leidke teavikuid, mille autoriks on Peeter Puide. Esitage leitud kirjete arv ja ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? ,,Kiirelt leitav"sektsioonis avan ,,originaalandmebaasid" lingi ning sealt edasi ,,Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU)".Lähen otsingusse ning valin lihtotsingu.(Andmebaasiks on VEILU)ning otsin autorite väljadest ,,Peeter Puide". Saan 6 kirjet. Kirje: Puide, P. (2004). Röra vid fienden. Stockholm: Bonnier 9. Leidke TLÜ AR depositooriumist E-Ait TLÜ-s sotsiaalteaduste valdkonnas 2009 aastal kaitstud doktoritööde täistekste. Esitage üks kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisenen e-aita: http://e-ait.tlulib.ee/ Valin ,,doktoritööd" ning sealt avanevast valikust ,,sotsiaalteadused". Group by:aasta ning seejärel valin ,,2009". Kirje: Kerikmäe, T. (2009). Estonia in the European legal system: protection of the rule of law through constitutional dialogue. Doktoritöö
Äripäev on spetsialiseerunud majandusteemalise sisu tootmisele, pakkudes samas oma lugejatele informatsiooni ka poliitika, kultuuri ja meelelahutuse kohta. Iseloomustus: majandusleht, peamiseks eesmärgiks on informeerida oma lugejat kõigest olulisest, mis majanduses sünnib. Ajaleht pakub majanduslikult ettevõtlikule inimesele tööks vajalikku informatsiooni ning on samas firmade vaheliseks reklaamikanaliks. Ajaloost: Äripäeva asutasid Tallinnas 1989. aastal Rootsi meediakontsern Bonnier ja Eesti ettevõtja Ülo Pärnits. Esimene Äripäev ilmus 9. oktoobril 1989. Kuni maini 1992 ilmus Äripäev ühe korra nädalas, veebruarini 1996 kolm korda nädalas ning alates sellest ajast viis korda nädalas (esmaspäevast reedeni). Alates 1997. aasta maikuust on Bonnier Äripäeva ainuomanik. Alates septembrist 2007 on ajalehe peatoimetaja Meelis Mandel. Tänapäeval: Ajalehe Äripäev kirjastaja on AS Äripäev . Lisaks Äripäevale ja selle
meisterlikud õliportreed tema tööd inspireerisid hilisemat modernismi portreekunstiga tegelesid: Richard Bergh Nils Kreuger 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism Saabus Rootsi 1909 Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles
1885. aastal, soovides uuendada rootsi maalikunsti, moodustasid kunstnikerühma Oponendid. 1890.aastal asutasid Bergh ja Kreuger koos Karl Nordströmiga nn ,,Varbergikooli", mille stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner), ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur
• 1885.a soovides uuendada roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid • 1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile • eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur • 19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism • r.östberg-stadshuset stockholmis 1923 skulptuur • b fogelberg.muinasskandinaavia jumalad • j.p molin realistlik „vöövõitlejad“ • p. hasselberg- „snöklockan“ modernism • saabus rootsi 1909 • abstraktselt maalisid hilma af klint, nils von dardel ja gösta adrian nilsson
Pereettevõtete osakaal ja näited Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi vt ka järgmine slaid. Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte. USAs kuulub pereettevõtete hulka üle1/3 Fortune 500 edetabelist (USA suurimate ettevõtete edetabel). Soome pereettevõtted: Hartwall, Kone ja Paulig. Pereettevõtteks on ka "Äripäeva" omanik Bonnier Group. Pereettevõtte eelised Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis on suur omavaheline usaldus. Motivatsioon ja pühendumine oma ettevõttele on kõrge. Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab hoida perekonnaringis. Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu osas. Pikemaajalisemate tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused ning "laiendatud perekonna" teke.
Pereettevõtete osakaal ja näited Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi vt ka järgmine slaid. Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte. USAs kuulub pereettevõtete hulka üle1/3 Fortune 500 edetabelist (USA suurimate ettevõtete edetabel). Soome pereettevõtted: Hartwall, Kone ja Paulig. Pereettevõtteks on ka "Äripäeva" omanik Bonnier Group. Pereettevõtte eelised Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis on suur omavaheline usaldus. Motivatsioon ja pühendumine oma ettevõttele on kõrge. Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab hoida perekonnaringis. Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu osas. Pikemaajalisemate tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused ning "laiendatud perekonna" teke.
· Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi vt ka järgmine slaid. · Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte. USAs kuulub pereettevõtete hulka üle1/3 Fortune 500 edetabelist (USA suurimate ettevõtete edetabel). · Soome pereettevõtted: Hartwall, Kone ja Paulig. · Pereettevõtteks on ka "Äripäeva" omanik Bonnier Group. Näited: 1. Wal-Mart Stores 2. Ford Motor Co. 3. Samsung 6. Fiat Group. 7. BMW 8. 50. Ikea 9. 56. Heineken 10. 69. Marriott International 11. 99. Hennes & Mauritz Pikaealistele pereettevõtetele on iseloomulik: · Tegevad traditsioonilistes harudes (põllumajandus, majutus, toitlustus, toiduainetööstus jt). · Kasutatav tehnoloogia on sageli ülimalt kaasaegne, ajaga kaasas käimata polegi võimalik ellu jääda.
1990. aastate alguses erastati enamik ajakirjandusväljaandeid, esialgu läksid kõik mõjukamad riiklikud lehed oma tegijate omandusse. Rahva Hääle erastamise käigus tekkis 1994 selle kõrvale Eesti Sõnumid, 1995 ühinesid 1993 asutatud Hommikuleht, Rahva Hääl ja Päevaleht, moodustades Eesti Päevalehe. Sel perioodil asutatud väljaannetest on praeguseni mõjukamaid nädalaleht Eesti Ekspress, mis tekkis 1989. aastal. Esimese välisinvestorina Eestis asutas Bonnier Grupp 1989. aastal nädalalehe Äripäev, mis praegu ilmub päevalehena. Eesti Ekspress ja Äripäev olid väljaanded, kus hakati rakendama Lääne ajakirjandustavasid. Alates 1993. aastast hakkasid suuremad meediaettevõtted ostma üles väikesi, üht-kaht ajalehte või ajakirja välja andvaid ettevõtteid. Ühendamise tulemusena kontrollisid 1997. aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust (AS Postimees, AS Meediakorp, Eesti Päevalehe AS, AS Maaleht, AS Sõnumileht)
annaabi.ee 
