küsimuste lahendamiseks. Arengukava annab vastuse järgmistele küsimustele ja teemadele... 1. Milliste jõgede sugukarjad luua eraldi, kas on lubatav mitme jõe karjade segunemine? 2. Kui suur peab olema iga eraldi peetav sugukari kokku, sh aastakäikude kaupa kui palju peab olema aastakäike ja kui palju kalu igas aastakäigus või mitme aastakäigu segus, kas tohib segada aastakäike? 3. Geenipanga loomine ja säilitamine. 4. Sugukalade märgistamine ja boniteerimine (hindamine). 5. Ristamisskeemi kasutamine geenipanga paljundamisel. 6. Kuhu asustada millistest geenipanga karjadest tohib millistesse jõgedesse asutada? 7. Vajalikud uuringud. 5. Programmi finantseerimine , juhtimine ja edukuse hindamine. RAHASTAMINE: · Praegu finantseeritakse Eestis taastootmist peamiselt püügiõiguse tasust laekuvast rahast. · Varem toimus see Kalakapitali kaudu. · Väikeses mahus ja ebaregulaarselt on
Huumuse sisalduse hindamise skaala b)Varnia, Võõpsu mõnevõrra viljakamad. vesi, süsihappegaas, hapnik. Vastavalt Alla 1,5% ülimadal Enam sobivad rohusöötade tootmiseks. sellele toimuvad erinevad protsessid: alla 2,5% madal Maade hindamine ehk boniteerimine üle 3,5% võime lugeda heaks III Paekalda e klindieelne Muld on põllumajandusliku tootmise ületab 5% kõrge kiviste leetunud muldade agromullastiku põhivahend. Kuna see võib olla väga Lõuna-Eestis on tavaline põllumuld 2,5 % valdkond paekalda e. klindi ja mere erineva viljakusega, siis on vaja seda
millel puudub mullatekke mõju. Pp looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim. C tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga. 3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veereziimiga ja kõrge puhverdusvõimega. B piiratud kasut.sob. keskmised põllumullad. Erosiooni ohuga, põuakartl., halvasti kuivend., kerged- liiv, saviliiv ja rasked savikad mullad. C on rohumatüübilised mullad. Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad.
-17. sajandi maa- ja merekaartidel, mida tollal koostasid peamiselt Madalmaade kartograafid. Koostatud kaardid pakkusid eelkõige Liivi sõja eel Venemaale, Saksamaale, Taanile, Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine. Peale Põhjasõda jätkus maamõõtmine Vene võimu all ning aegapidi vahetusid Rootsi maamõõtjad baltisaksa või vene päritolu maamõõtjatega. Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas
hapendada ja lühiajaline veega küllastus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib:raua poolest vaesunud kuid alumiinimmirikas helehorisont- Elg ning rauaakumulatsioonihorisont Baf. 2. Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; muldade hindamine e. boniteerimine ja maade hindamine. Mulla kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3. Muldade haritavus 1
Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega. 2) Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne mis esineb kõigis mullaomadustes, reziimides, b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid maade hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides.
mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest on erineva loodusliku viljakusega. 2) Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusel. Kunstlik mullaviljakus jaguneb: a) potensiaalne mis esineb kõigis mullaomadustes, reziimides Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid made hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides.
Viljakus jaguneb: 1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud. 2) kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse paasil inimese tootmistegevuse tulemusena. Mõlemal on kaks aspekti: a) potensiaalne aspekt kvalitatiivne omadus, mis seisneb kõigis mulla omadustes, varudes b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit Maade hindamine ehk boniteerimine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi objekt, maksustamis objekt. Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku
Potensiaalne viljakus on mulla viljakuse kvalitatiivne avaldumine mulla omadustes, reziimides, lõimises jne. , efektiiven viljakus on viljakuse kvantitatiivne avaldumine produktsiooni tasemes, mida metsa puhul väljenatakse tihumeetrites, rohumaal heinasaagi suurusena, põllul saagi suurusena (mega või kilodzauli hektari kohta näiteks). Eesti mulla viljakus on langenud viimase 10 aasta jooksul ca 4,7% aastas. MAADE HINDAMINE ehk boniteerimine Hindamissüsteemid võib jagada kolme suurde rühma: 1)muldade viljelusväärtust mõjutavad negatiivsed ja positiivsed tegurid saavad mingi hine, sumeeritakse (pos-neg) ja saadakse mingi summaarne hindepunkt. Erinevtel teguritel on sageli erinev skaala. 2)põhinevad majanduslikul tulemusel-hinnatakse maade kasutusväärtust rahas. 3)muldade tootlikusel ja tootmistehnilistel tingimustel põhinevad hindamissüsteemid. Siia alla võib paigutada k atänapäeva Eestis kasutusel
annaabi.ee 
