ta kuulda Veebruarirevolutsioo nist ja hakkas otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. 7.novembril 1917 olid Bolsevikud hõivanud juba kõik strateegiliselt tähtsad kohad.Järgmisel päeval toimunud Ülevenemaalise Nõukogude saadikute kongress otsustas pärast pikemaid vaidlusi ja mitmete saadikurühmade lahkumist moodustada uus valitsus, mille nimeks sai Rahvakomissaride Nõukogu. Selle etteotsa valiti Lenin. Leninit tabas aasta jooksul kolm halvatushoogu, millest viimase tagajärjel kaotas ta kõnevõime.
nende ettetsa.See oli tema puhul enesestmõistetav.Seetõttu tuligi tal tihti vanglas istuda. Oma eluea jooksul kirjutas V.Uljanov umbes 9000 artiklit,brosüüri,raamatut,kirja ja dokumenti. Lenin andis1902.aastal välja raamatu : ,,Mis teha?" Uljanovistt sai 1903. aastal üks bolsevike juhtidest Esimest korda proovis Lenin võimu endale haarata juulist 1917, kuid sotsiaaldemorkaatlik valitsus suutis enamiku bolsevikest arreteerida.Leninit neil siiski ei õnnestunud arreteerida kuna ta põgenes Soome. Surma põhjus, aeg, matmispaik: 1922. mas tabas Leninit halvatushoog. Peale seda ei osalenud Uljanov enam valitsuse tegevuses.Selle aasta detsembris oli Leninil teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei olnud võimeline osalema aktiivses poliitikas.Lenin oli juba ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose ,,Kiri Kongressile" järgi
Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida, Lenin põgenes Soome 1917. Aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul Leninil pääses Smolnõisse sesse ja sai kokku Trotskiga Selleks ajaks oli Trotski poolt organiseeritud punakaartlased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiagentuuri, pangad, raudteejaamad jm strateegiliselt tähtsad punktid Järgmisel päeval toimunud II Ülevenemaalise Nõukogude saadikute
ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets
vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev
hotelle,memoriaal ja arvatavasti ka kümneid teisi hooneid. Veebruarirevolutsioon : 1917. aastal elas Lenin Sveitsis.Siis sai Uljanov kuulda Veebruarirevolutsioonist ning ta naases Venemaale.Vladimir hakkas elama Petrogradis, et olla poliitiliste sündmuste keskpaigas.Petrogradis asus Uljanov kritiseerima Ajutist Valitsust.Esimest korda proovis Lenin võimu endale haarata juulist 1917, kuid sotsiaaldemorkaatlik valitsus suutis enamiku bolsevikest arreteerida.Leninit neil siiski ei õnnestunud arreteerida kuna ta põgenes Soome.Peagi bolsevikud amnesteeriti seoses Lavrenti Kornilovi mässuga. Bolsevikud aitasid organiseerida pealinna kaitset. Kuid Lenin otsustas Petrogradi naasta alles 7.novembril 1917. Selleks ajaks olid punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiaangentuuri,pangad jm strateegiliselt tähtsamad punktid.Ajutise Valitsuse residentsi hõivamine oli just käimas.8.nov
Ja samal aastal suri ka stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze .22.04.1912 aastal ilmus ajalehe "Pravda" esinumber, mille asutamisest ja toimetamisest Jossif Stalin aktiivselt osa võttis. 1902-1913 vahistati teda 7 korda ja karistusena määrati talle kuuel korral sundasumine Siberis, kust põgenes korduvalt. Leniniga kohtus esimest korda 1905 a., kuid ta ei kuulunud Lenini lähemate parteikaaslaste hulka kuni 1917. aastani. Erinevalt enamikust teistest vanadest bolsevikest pole Stalin elanud välismaal, ta ei osanud võõrkeeli. 24.03.1919 abiellus Stalin Nadezda Allilujevaga (1901-1932) ja 1921 sündis tema poeg Vassili Dzugasvili (surnud 19.03.1962). Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo
õnnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti,ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 7
oma mõjuvõimude suurendamiseks ja et töölisrahvas ei tohiks seda toetada. Lenini saabumisega hakkas järjepidevalt kasvama ka bolsevike populaarsus rahva seas, kuigi tegelikkuses oli bolsevikel Petrogradi Nõukogus küllaltki väike mõjuvõimu.25 Nagu oodatud, alustas Lenin peagi sõjavastast kampaaniat. Ta nõudis, et sõda tuleks koheselt lõpetada, igasugused salalepingud tühistada, tehaste kontroll tööliste kätte anda ja maa talupoegadele anda. Lenin veenis oma bolsevikest toetajaid, et kohene võimuhaaramine 23 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 115 24 http://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Duke_Michael_of_Russia 25 http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_Revolution_of_1917 12 annaks maailmale peatsest töölisterevolutsioonist märku ja alustaks üle-Euroopalist sotsialistlikku revolutsiooni
Kui 1942. aasta sügisel hakati komplekteerima Eesti Leegioni, peeti õigemaks saata Ostlandi pataljoni mehi leegioni kogunemis- ja väljaõppelaagritesse. 1943. aasta suveks oli pataljoni koosseis sedavõrd kahenenud, et see polnud enam võimeline täitma lahinguülesandeid. Septembris likvideeriti eesti poolpataljon täielikult ja võitlustes ellujäänud mehed viidi üle Eesti Leegioni. Samal ajal arenesid sündmused Eestis omasoodu. 1941. aasta augustiks oli suur osa Eestist bolsevikest puhastatud. Sakslased alustasid vabatahtlike värbamist. Politsei- ja kaitsepataljonid: Neid formeeriti eri ülesannete täitmiseks (vahiteenistus, rannakaitse, võitlus partisanidega) Oli formeeritud Lõuna-Eestis ja alates 28. augustist, kui sakslased jõudsid Tallinna, ka Põhja-Eestis. Pataljoni suuruseks ole ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa
revolutsioon külmutas igasugused variandid võõrriikide toele, kuna bolsevistliku valitsust umbusaldati (Heywood 1999). Venemaa tavakodanikke valdas aga ükskõiksus. Tagasi vaadates sedavõrd suure sündmuse suhtes jäi külmaks ka Petrogradi börs, kuivõrd väärtpaberite hinnad püsisid suhteliselt samal tasemel. Ainus märgatav muutus oli rubla kursi kukkumine dollari suhtes vahemikul 23. oktoobrist 4. novembrini poole võrra. Samas ei osatud bolsevikest esiti märkimisväärset ohtu karta. Kuulus on Austria välisministri reaktsioon pärast revolutsiooniuudise kuulmist. ,,Austria välisministri kabinetti tormab ametnik ja hüüab: ,,Ekstsellents, Venemaal on toimunud revolutsioon!" Minister turtsatab: ,,Revolutsioon. Kes Venemaal saaks hakkama revolutsiooniga? Ega ometi too kahjutu Herr Trotski, kes istub Cafe Centralis?"" (Applebaum 2005: 36). Teisalt kõneleb eelmises lõigus tsiteeritud Trotski võimete alahindamisest. Tegelikult oli
aastal avaldatud mälestustest, milles ta nimetab Stalinit ,,halliks laiguks", ning kinnistus Trotski hilisema salvava märkusega Stalini kui partei ,,silmapaistva keskpärasuse" kohta. Arvamus, et Stalin on inimesena silmatorkamatu ja värvitu ning tema vaimsed võimed piiratud, oli üsna levinud."1 Tegelikult oli Stalin juba varem näidanud, et ei karda lahendada probleeme jõu ja otsusekindlusega. ,,Juhtivatest bolsevikest oli Stalin kõige vägivaldsem. Tema kodusõjaaegsed terrorikampaaniad olid kohutavad."2 Heaks näiteks on Stalini tegutsemine Tsaritsõni linnas 1918. aastal. ,,Stalin koos Fjodor Allilujevi ja teismelisest masinakirjutaja Nadjaga saabus Tsaritsõni 6. aprillil soomusrongiga ja 400 punaväelase saatel ning leidis, et linnas valitsevad saamatus ja reetlikkus. Ta käskis kõik kontrrevolutsioonis kahtlustatavad maha lasta, näidates sellega, et tal on tõsi taga
lootsid, et Lenini õõnestustegevus Vene valitsuse vastu teeb idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks. Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris. Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 19 1917
28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28. november toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). 28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. 29. november Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. 29. november Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 18931896 sündinud mehed. 30. november - Punaarmee vallutab Läänerindel Pihkva. 5. detsember - Punaarmee vallutab Läänerindel Vastseliina ja Räpina. 6. detsember Põhjarinde 7. armee - (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Reveli suunal. 7
Teatava hulga süüaluste kokkusaamise järel lasti nad maha ja asuti ette valmistama uut protsessi uute isikutega. Niiviisi hukati augustis 1936 Zinovjev ja Kamenev, kes olid esimese Moskva näidisprotsessi peategelased. 1937 korraldati protsess kõrgemate sõjaväelaste üle, neist hukati teiste seas Tuhhatsevski ja Jakir. Märtsis 1938 hukati Buhharin, Rõkov, Krestinski, Jagoda ja mitu nende kaaskohtualust. Ja nii üha edasi, vanad bolsevikest revolutsionäärid ja paljud uued lasti maha või surid laagrites. Ka isikud, kes nende üle kohut mõistsid, ei pääsenud alati. Teiste seas lasti juulis 1938 maha ka üks varasemate näidisprotsesside korraldajaid endine justiitsasjade rahvakomissar Krõlenko. Nagu mainitud, siis ei säästetud ka NKVD juhte, nii Jagoda kui Jezov hukati. Repressioonid ei puudutanud ainult poliitikuid ja sõjaväelasi. Hävitati ka teadlasi, kirjanikke, majandustegelasi puhastus käis igas valdkonnas
vastu. 1913 avas oma stuudio. Ta oli väga teoreetiliselt mõtlev lavastaja; tema raamat ,,Teatrist" oli esimene vene kultuuris, mille autoriks oli lavastaja, kes väljendas selgelt oma teatrikreedot. Stuudio pidi kogu teooria praktikasse rakendama. Stuudio sai ideaalseks töömehhanismiks. See omandas Peterburis peagi uue teatrikeskuse maine. Meierhold vajas teatrit oma uute ideede katsetamiseks. Nagu enamik kaasaegseid oli ta liikunud futurismi enne 1917. aasta revolutsiooni. Ta sai bolsevikest inspiratsiooni ja tollele perioodile on iseloomulik konstruktivism, mis on Venemaa futurismi edasiarendust. Konstruktivism läheneb kunstiteosele energiaga: eeldati teistsugust näitlemisstiili, ülistati tehnoloogiat. Meierhold sai inspiratsiooni filmikunsti arengust. Pärast 1917. aastat sai temast nõukogude teatri veendunud eestkõneleja. Alates 1917 juhib Hariduse Rahvakomissariaadi teatriosakonda. 1918 asutas esimese rezissuurikoolituse Venemaal: Lavakunstimeisterlikkuse kursused