Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid ja
saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. 2.1 Boheemlaselu Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaselu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus Richard Wagneri ooperite vastu. 2.2 Kaunite kunstide akadeemia
· Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, · 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Järgmised üheksa aastat elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus, sest avaldada ta neid ei saanud. Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos. Ta lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend "Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosa nägi trükivalgust pärast autori surma
· Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega · Saavutab dändi kuulsuse Peitev mask- dändi · B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga
1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats
Ei otsinud oma teostele põnevat sündmustikku, vaid maalis kõike mis tundus huvitav. Lõuendit kattis paks värvikiht, millesse tõmbas triipe pintslivarre või sõrmega (triibuline pind). Ei leidnud avalikku tunnustust. ,,Viinamarjalõikus", ,,Õitsev mandlipuuoks" Paul Gauguin 1848-1903 Prantsuse maalikunstnik. Huvitus kunstist niivõrd, et loobus 35-aastaselt oma tulusast ametist, jättis pere maha ja hakkas elama boheemlaselu. Maalib dekoratiivseid, ühtlase värvipinna ja värava koloriidiga maastikuvaateid ja figuraalse kompositsiooniga maale. Paul Cezanne 1839-1906 Prantsuse maalikunstnik, kes keskendus värvidele ja motiividele maastik, portreed. Ta arvas, et iga objekti saab kujutada mitmest vaatepunktist selle nurga alt, kus vorm on kõige selgem. Esemete vormides nägi ta geomeetrilisi kujundeid. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUL Johann Köler (1826-1899)
Paul Verlaine ( 1844 1896) / pol ver`len / Arthur Rimbaud ( 1854 1891) / ar`tüür rä(n)´bö / Stephane Mallarme ( 1842 1898) /ste`fan malar`me / Ehkki neilgi oli põhjust pettunud olla ühiskondlikes oludes, polnud nende looming nii tusameelselt fatalistlik kui Poe`l või Baudelaire`il. Kohati leiab sealt nooruslikke tulevikulootusi ja usku maailma uuenemisse. Verlaine ja Rimbaud sõbrunesid 1871. a, Kommuuni nurjumise järel lahkusid nad Pr, elasid boheemlaselu (ka homopaar) ning seiklesid Belgias ja Londonis. Nende sõprus lõppes kurvalt: 1873. a suvel läksid nad tülli, kakluses tulistas Verlaine Rimbau`d kätte. Verlaine pandi kaheks aastaks vangi ja hiljem piirati tema loomingu avaldamisvõimalusi. Elu lõpul elas ta endassetõmbunult, otsides lohutust ja tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pidas elu jooksul mitmeid ameteid, kuid polnud püsiv. Kunstnikuna
mõni. Artur Alliksaar Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. 1949-1957 arreteeriti ja saadeti sundasumisele Mordvasse. 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli ta tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju teistele kirjanikele. Tituleeritud boheemlaste kuningaks, sest ta elas boheemlaselu ja luges oma luulet ette Werneri kohvikus kuna ei saanud teoseid avaldada. Luule märksõnad: vangla aastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis, surm, veri, armastus, mälu, õhk, vesi. Lõi algupärase luulevormi. Põhiosa tema loomingust nägi ilmavalgust pärast tema surma. Olulisemad loominguaastad olid 1960- 64, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Üritab luulet radikaalselt uuendada,
N. Roerich huvitav teos ,,Meretagused külalised". Vene ajalugu, segatult legendidega, varjaagid. Ka idamaa-aineline sümbolism. Ajalooline täpsus oluline. Värviküllane. Rahvusvaheline sümbolism. E. Munch - Norras tuntuim sümbolistlik kunstnik (mitte rahvusromantist). "Vampiir" "Karje" "Elutants" (maaliseeriast ,,Elu friis", 22 maali üksinduse, hirmu, surma teemal) "Punane ja valge" "Tütarlapsed sillal".,,Madonna."Poolalasti madonnad. Christiania (Oslo) boheemlaselu. Hiljem tervenes ning maalis noorpõlve töödest uusi autorikoopiaid. nt Karjet 4 tk. Ekspressionismi eelkäija loomingu ning ideede tõttu. Postimpressionism Postimpressionistideks peetakse impressionismis pettunud kunstnike põlvkonda, kes 1880nendatel hakkavad otsima midagi muud. V. van Gogh oli hollandlane, kuid tema parimad tööd on tehtud Prantsusmaal. Olio väga tundlik inimene, noorena käis söekaevurite juures jutlustamas, oli negatiivselt vapustatud vaesusest ja viletsusest
Faulkner toetab kapitalismi võidukäigu ohvreid: kõrvaletõugatuid, vaeseid, autsaidereid (neegreid, segaverelisi), keda valge Ameerika täisväärtuslikuks ei pidanud, taunib looduse ja loomulikkuse hävitamist. On kirjutanud rassivaenust ja -konfliktidest. Faulkneri looming on oma sotsiaalsete konfliktide, inimpsüühika kujutamise ja eksistentsiaalsusega järgnevat kirjandust väga palju mõjutanud. Norralane Knut Hamsun (1859-1952) tõusis esile Oslo boheemlaselu kujutava romaaniga "Nälg" (1890). Kuulsus tuli lüürilis-romantiliste armastusromaanidega "Müsteeriumid", "Paan" ja "Viktoria", mille põhimotiiviks on looduslähedaste erakute mäss ühiskonna vastu. Parim romaan on patriarhaalset elukorraldust idealiseeriv "Maa õnnistus" (1917), mis tõi 1920. a Nobeli kirjandusauhinna. Inglane David Herbert Lawrence (1855-1930) "Lady Chatterley armuke"
tutvumine Lääne-Euroopa kirjanduse ja kunstiga. Neil aastatel on Pariisis suurearvuline Eesti loomeinimeste kogukond. Ajad, kus Pariis oli ,,Pidu sinus eneses", kõik tunglesid sinnapoole, seal 51 oli võimalus tutvuda kirjandusega, sest Euroopa juhtiv kirjandusmaa oli Prantsusmaa. Kunstitundjad seal. Võimalus elada aktiivselt boheemlaselu, mis suurlinlik, mitte kodukootud, nagu siin Eestis. Tutvus Bodlaire' loominguga, Oskar Wilde huvitas. Kirjutas ise aktiivselt novelle. Suviti ja kevaditi korraldab oma kuulsaid jalgsimatku, 1910 matkas pidi Itaaliat. Käib ka Hispaanias, aga ka Saksamaal, Sveitsis. Käib ka Eestis, ,,Noor Eesti" tegevused vajavad organiseerimist, näiteks 1913 avatakse Estonia teatri uhiuus maja. 1914 ilmub esimene romaan ,,Felix Ormusson". Peategelaseks on nimitegelane, kustnik, kes tuleb Pariisist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
