purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC
purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. 2 Bremse Rico Kapsi 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. Rico Kapsi 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC
normaliseerimiseks ja sõidujoonele tagasipöördumiseks suurendada mootori võimsust ja/või rakendada pidureid mõnel konkreetsel rattal. Süsteem töötab sujuvalt ja silmatorkamatult, tagades ohutu sõidu. Lisaks stabiilsuse suurendamisele kurvides töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab. PIDURITE BLOKEERUMISVASTANE SÜSTEEM, ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS JA PIDURDUSABI Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel asuvatele ketaspiduritele, kus pidurikolvid toetuvad pidurisuportidele. Sellega koos on Legendi puhul kasutusel uusim pidurdustehnoloogia, kaasa arvatud: · Pidurite blokeerumisvastane süsteem, mis aitab säilitada juhitavust halva
minimaalne rõhk (6,0...6,7 bar). Selline piduriseadme ehitus võimaldab ka rikke korral veokit (autorongi) peatada ning tagab ohutuma liikluse. Hiljem lisandus kohustusliku elemendina blokeerumisvastane süsteem ABS ning alates 1996.a. juurutati järkjärgult uutel mudelitel elektropneumaatiline pidurisüsteem EBS. Käesoleval ajal Veoki õhkpiduriseadme üldskeem ja tööpõhimõte Õhkpiduri skeemi võib esitada kahel viisil. Esimesel juhul kujutatakse süsteemi komponente kontuuriga proportsioone arvestamata, kuid näidates nende ligikaudset paiknemist sõidukil.
blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste seadmete rikke korral süttib ABS märgutuli ( nende seadmete rikete korral pidurisüsteem ise jääb reeglina tööle). Blokeerumisvastane süsteem lakkab töötamast auto väikestel kiirustel (alla 10 km/h). SEISUPIDUR AMORTISAATOR VEDRUSTUS Amortisaator peab kustutama vedrude järel- õõtsumise sõitmisel konarlikul teel, see parandab auto teelpüsivust ja muudab sõidu sujuvamaks. REHVID Kaasaegse rehvid on n.ö. loh-
ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS (EBD Electronic Brake Distribution) JA PIDURDUSABI (BA Brake Assist) Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel asuvatele ketaspiduritele, kus pidurikolvid toetuvad pidurisuportidele. Sellega koos on Legendi puhul kasutusel uusim pidurdustehnoloogia, kaasa arvatud: · Pidurite blokeerumisvastane süsteem (ABS), mis aitab säilitada juhitavust halva haarduvusega teekattel. · Elektrooniline pidurdusjõu jaotus (EBD), mis sobitab pidurdusjõudu kaalujaotuse ja sõiduki kaaluga. · Pidurdusabi (BA) jälgib sõiduki pidurdamist. Kui süsteem otsustab, et tegemist on hädapidurdusega, siis võetakse automaatselt kasutusele kõik olemasolevad meetmed, et sõiduk kiiresti pidama saada. 5
Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil. Pildigalerii Mootorpiduri lülitamine (allikas: MAN) EBS Elektrooniliselt juhitav piduriseade ABS Blokeerumisvastane süsteem. Reguleerib pidurdusrõhku rataste blokeerumise korral ja lülitab välja kestuspiduri. ABS reguleerimissüsteem takistab rataste blokeerumist sõidupiduri kasutamisel. ASR Veojõu kontrollsüsteem. Reguleerib veorataste tühipöörlemise korral pidurirõhku ja/või vähendab mootori võimsust. ESPElektrooniline stabiilsuskontroll. Reguleerib või vähendab ümberminekuohtu kurvisõidul ja väljapaiskumis/ümberminekuohtu libedal sõiduteel.
27. Millised tuled peavad põlema valgustamata teel parkival mootorsõidukil pimedal ajal? Lähi- ja ääretuled. Ääre- ja numbrituled, asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid. 28. Millal tuleb sõidukil sisse lülitada ohutuled? Kui sõites pimeda ajal või halva nähtavuse korral tagumine ääretuli ei põle. Hädapeatuse korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi. Liiklusõnnetuse korral. 30. Kas sõidupidur töötab, kui blokeerumisvastane süsteem (ABS) lakkab töötamast ja selle märgutuli põleb pidevalt? Ei. Jah. 31. Milline märk keelab sõita kiirusega alla 50 km/h? C. A. B. 4. Kus tuleb sõiduk peatada asulavälisel teel? Parempoolsel teepeenral. Vasakpoolsel sõiduteeäärel. Vasakpoolsel teepeenral. 36. Mis võib märjal sõiduteel tekitada vesiliu? Sissesõidetud rööpad sõiduteel. Kulunud rehvid. Suur kiirus. 37
1. Pidurdusteekond · Mida rohkem on amortisaatorid kulunud, seda pikem on auto pidurdusteekond. Kiirusel 45 km/h lisavad kulunud amortisaatorid pidurdusteekonnale 2 meetrit. · ABS (rataste blokeerumisvastane süsteem) / ESP süsteemiga sõidukitel on pidurdusteekond sellisel juhul veelgi pikem. (Näide: Ford Fiesta pidurdusteekond kiirusel 45 km/h pikeneb kuni 5.8 m). allikas: TÜV testid Seega võivad kulunud
Saabuva kiirabibrigaadi arst liigitab ta polütraumaga patsiendiks. Patsient viiakse järgnevaks raviks aju-koljutrauma, lülisamba nimmeosa vigastuse ja vaagnaluu murru kahtlusega kõrgema astme haigla erakorralise meditsiini osakonda. 33.1. Vigastuste põhjused 1) Liiklusõnnetused Vaatamata seaduslikult reguleeritud meetmetele, nagu kiivri kandmise ja turvavöö kasutamise kohustus, ja liiklusvahendite paremale kaitsesüsteemile (blokeerumisvastane pidurisüsteem, turvapadi jne), on liiklusõnnetused endiselt suurema osa vigastuste põhjustajateks liiklussageduse ja -tiheduse pidevalt suureneva tendentsi tõttu. Ilmastikuoludel, kellaajal ja teetingimustel on suur seos liiklusõnnetustega. Peamised tegurid Mootorsõidukitega toimuvad liiklusõnnetused võib jagada teatud kategooriatesse kaasnevate tüüpiliste vigastuse alusel. Võimalike vigastuste tekkemehhanismi põhikontseptsioon on
annaabi.ee 
