Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik
Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd,
pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva
on täidlased, suure viskoossusega ning suhteliselt nõrga mee ja virsiku aroomiga. Seepärast lisatakse semillon- veinidele tavaliselt Sauvignon Blanci või Chardonnay'd. Chenin blanc Prantsusmaa Loire Jõe oru Valmistatakse nii kuivi kui magusaid veine. Viimased võivad olla väga pikaealised. Cheninist valmistatud veiniaroomis võib leida mee,
Ei Suure munamäe suhteline kõrgus on 60m, mägi hakkab 200 meetrist Kuidas jaotuvad mäestikud? 1) Kõrg- nt. Alpid, Himaalaja. Kaukasus vähemalt 3000m üle merepinna tipus jää ja lumi, nõlvad järsud, teravad tipud 2) Kesk- 1000 ? 3000m kõrgused, lauged nõlvad, ümarad tipud 3) Ja madalmäestikud absoluutne kõrgus alla1000m, tavaliselt vanad mäed maailma pikim mäestik ? Lõuna-Ameerika läänerannikul Andid Euroopa kõrgeim tipp ? Alpides Mont Blanci mäetipp nimeta kaks peamist mäestikuvööndit 1) põhja-lõuna suunaline Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika lääneosas 2) ida-läänesuunaline Vahemerest kuni Malai saarestikuni algab Atlase mäestikuga Aafrika põhjaosas nimeta mägismaid Lõuna-Ameerikas Brasiilia mägismaa, Aafrikas Etioopia mägismaa. Näita kaardil mäestikuvööndid ja neid moodustavad mäestikud. Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised.
kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga. Sémillon on Prantsusmaalt Bordeaux'st pärinev valge viinamari. See on üsna vähehappeline ning sellest valmistatud veinid on täidlased, suure viskoossusega, kuid suhteliselt nõrga mee- ja virsikuaroomiga. Sauvignon Blanc on väga levinud viinamarjasort. Sauvignon Blanci parimaks kasvukohaks peetakse Prantsusmaad. Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid
parkainesisaldusega, iseloomukindluse ja segamise tulemusel lisandub muidu kalgile veinile küllastust ja pehmust. Segamata Merlot´- veinid on tavaliselt pehmed ja lihtsad, nende maitse meenutab ploome ja puuviljakooki. SEMILLON Sellest mitmekülgsest viinamarjasordist tehakse erinevaid valgeid veine (kuivast väga magusani), eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac. Sémillon on kõige olulisem viinamari magusates ja kuivades valgetes Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid
valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak- pelist Chablis´d ning täidlasi ja se Sauternes´is magusaid vääris- rikkalikke valgeid burgundereid. hallitusveine ning Pessac-Leog- Maailma levinuima viinamarjasor- nanis (koos Sauvignon Blanci- dina viljeldakse kõikjal maailmas, ga) jõulisi kuivi veine. Austraa- suurepäraseid tulemusi annab näi- lias ja Lõuna-Ameerikas val- teks Californias, Austraalias ja mistatakse sageli veini Sémillo- Tšiilis, kus enamasti valmib sel- nist ja Chardonnay´st, et esime-
Itaallased. Nüüdisajal suureneb rahvaarv kiirest sisserännanute arvelt (peamiselt Albaania ja Põhja-Aafrika põgenikud). Välismaalased moodustavad rahvastikust 4,5%. Peamised väljarände sihtpaigad on Saksamaa ja Sveits. Toimub rahvastiku koondumine riigi põhjaossa. Loomulik iive on negatiivne. Põhiline usund on katoliku usk (90%), millele järgneb protestantism. Riigi põhiosa moodustab mägine Vahemerre ulatuv Apenniini ps. Riigi kõrgeim tipp on Mont Blanci massiivil paiknev Monte Bianco di Courmayeur (4748 m). Ida-Alpid laskuvad laugelt Lombardia madalikule. Ees-Alpide orgudes paiknevad suured ja sügavad järved. Apenniini mäestik on ka tekkinud Alpi kurrutusel, ta läbib kogu Apenniini poolsaare ja jätkub Sitsiilia saarel. Lõuna-Itaalia on Euroopa seismiliselt aktiivsemaid piirkondi. Seal paikneb ka Mandri-Euroopa ainus tegevvulkaan Vesuuv, tegevvulkaan on Sitsiilias paiknev Etna
1. Tutvu geokronoloogilise skaalaga (lk 107), leia sealt tekstis nimetatud üksused. Kasuta ka internetis otsisõna geokronoloogiline skaala või "Kooligeograafia sõnastikus" lk-l 162 toodud tabelit. 2. Iseloomusta Eesti atlase põhjal (2004, lk 6) mandrijää liikumist eri staadiumides ja erinevate pinnavormide teket. 3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel. ---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade
annaabi.ee 
