põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht oli australopiteekuse omast veidi suurem ning temal avaldus primitiivne kivitöötlemisoskus. Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast.
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga:
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused
Mõningatel juhtudel seisneb ravi mutantse geeni avaldumise blokeerimises. · Geenivaigistus- geeni avaldumise blokeerimine (mRNA lõhustatakse või vaigistatakse ning valgusünteesi ei saa toimuda) · Neoteenia- arengu aeglustumine ajas (pikeneb suguküpsuseelne periood) · Iseloomuliku tunnused inimesel: suur aju (suur ajumaht, inimesega sama suurte ahvide ajumaht umbes 3 korda väiksem), kahel jalal liikumine e. bipedalism (jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, anatoomiline ehitus), aeglane areng e. neoteenia (puudub konkreetselt määratlev innaaeg, sigimine pole seotud aastaaegadega), kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine kultuuriliste märgisüsteemide abil (kirjutamine, seadused jne) · Basaalmembraan- toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Kollageen- moodustab sidekoe põhimassi
b) elupaikade hävitamine c) põhjustades ühtede liikide väljasuremist soodustab ta ka teiste liikide väljasuremist Inimese evolutsioon Inimese süstemaatiline kuuluvus: Liik: Mõistusega inimene Perekond: Inimene Sugukond: Inimlased Selts: Primaadid (Esikloomad) Klass: Imetajad Hõimkond: Keelikloomad Riik: Loomariik Inimese bioloogiline evolutsioon: 1) Bipedalism Kahel jalal liikumine: o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta
Ekson-shuffling – genoomi funktsionaalsete domeenide segamine ja splaissimine, andes erinevaid mutidomeenseid valke. Millised geneetilised muutused on teinud meist inimese? 83. Millist informatsiooni saab kasutada selleks, et välja selgitada geneetilised muutused, mis on meist inimese teinud? Tooge näiteid! Inimesele iseloomulikud fenotüübilised tunnused (morfoloogilised, füsioloogilised, käitumuslikud, kaitse patogeenide vastu) – bipedalism, suht suur peaaju, karvkatte puudumine, keerukas kõne ja keele õppimise võime, kognitiivsed võimed jne. Inimese, neandertallase, Denisova inimese, šimpansi, gorilla, orangutani genoomijärjestused. Nt inimese ja šimpansi genoomijärjestuste erinevus on umbes 4%. Suured kromosomaalsed ümberkorraldused inimese kromosoom 2 – vähemalt 9 peritsentrilist inversiooni. 84
Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat Küsimus: mis arengu käigus muutub? Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt vähemuutuv Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J
mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele. Evolutsioonilised käitumisseadused · Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi · Käitumisteadused hakkasid areneme 1970-datel aastatel, hoogne areng alates 1990. Inimene · Kahejalgsus (eh püstine kõnd e bipedalism) · Ebaproportsionaalselt suur aju (korreleerbu IQ-ga) · Abitud vastsündinud, pikk lapse sõlutuvusperiood vanemast · Pikk eluiga menopaus (ka mõnel vaalalisel) Inimese tekkimine · Pik sündidevaheline kontroll · Paarissuhted ja isahool · Ressursside pärandumine üle põlvkondade · Kõnevõime/keel · Abstraktse mõtlemise võime · Kultuur Tunnused seotud suure ajuga, on unikaalne, pole ikkagi alati selge, mis ikkagi evolutsiooni suunas
Esimene külmumine toimus 35 MAT, toimusid esimesed mandrijäätumised. 2,5 MAT tekkis Panama maakitsus, tekkis Golfi hoovus. Üldiselt siis kuivem ja külmem kliima viis vihmametsade vähenemiseni ja savannide-kõrbete pindala suurenemiseni Aafrikas. Gorilla ja simpans elas vihmametsades, australopiteegid galeriimetsades ja savannides. Homo habilis elas ainult savannis. Homo erectus ja sapiens elas troopilises ja subtroopikas. 7. Mis omadus saavutati varem inimese arengus, kas bipedalism või suur aju? Kirjelda natuke täpsemalt. Kuna austrolopiteekidel on väike ajumaht ja on tõendeid bipedaalsuse kasuks, siis ilmselt tekkis siiski enne bipedaalsus. Imetajate aju suurenemine on seotud olfaktoorse osa suurenemisega (aju evolutsioonis võib eristada 3 etappi äratundmise evolutsiooni loengust). Hind suurema aju eest on energiakulu ja see aeg, mis kulub sünnist, et iseseisvalt hakkama saada. Oluline ajumahu suurenemine jääb 1,9 MAT (H. erectus) kanti ja
mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine … • Social Psychology Network: http://www.socialpsychology.org/ Gustave Le Bon (1841-1931) Kurt Lewin (1890-1947) 2. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln) homo neandertalensis (0,2 mln) Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
annaabi.ee 
