Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju Ld.k pica - harakas Mida süüakse? Geofaagia - savi, muld, liiv, killustik, tärklis, Amülofaagia - tärgeldusained, jahu, kliister Pagofaagia - jää, lumi Veel: Majapidamiskemikaalid seep, söögisooda, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen Bioobjektid loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks Erinevad asjad tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör Põhjused Erinevad vaegused Etnokultuurilised müüdid Raseduse ajal lõpliku oksendamisrefleksi esilekutsumine Vaimsed häired Ohud Toksilisus Loote kahjustused ja väärarengud Vajalike mikroelementide defitsiit Seedekulgla mehaanilised vigastused Risk nakatuda parasiitidega Buliimia
energiaallikana ATP-d ja GTP-d. 11. Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega. See toimub vastava ensüümi kaasabil ATP energia arvelt, initsiaatorkodoomiga AUG paadub rRNA antikodoon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. 12. . 13. Viiruste ehitus ja jaotus Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakkust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- Viiruste osakesed - virionid omavad mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. 14. Nimeta RNA ja DNA viiruseid.
vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61
koodiks. Kood- ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nimetatakse koodoniks. Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- GENOOM- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit.
haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid
Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodod- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. 8. Miks ühe isendi rakud on erinevad,kuigi kõikides on ühesugune DNA? Sest erinevatel rakkudel on erinevad ülesanded. 9. Kes/mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 10. Viiruse ehitus,osade ülesanded. Genoom- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus)
toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimorganismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja kutsuvad esile mitmeid bakterhaiguseid. Inimese tervisele on ohtlikud
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
41Eksoterm ja endoterm 42.Geneetika ülesanded 43.Elundkond - ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. 44.Välisskelet on lülijalgsete, limuste jt. organismide väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. 45.Hermafrodiit 46.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes,see toimub keharakkudes tulemuseks on 2 tütarrakku. 47.Viirused on bioobjektid millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad vajavad paljunemiseks peremeesrakke.Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.viirusi uurivat teadusharu nim viroloogiaks. 48.Loomade keha sümeetria? Loomade ehituses eristatakse bilateraalset ehk kahekülgset, kiirelist ehk radiaalset ja radiaal-kiirelist ehk homaksoonset ehk sfäärilist sümmeetriat. 49.Mis moodustavad inimese imuunsüsteemi-Immuunsüsteemi moodustavad eri rakud, mis koonduvad
Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged,viiruslik nohu,gripp,viiruselised
vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi inimene kaitseb end viirushaiguste eest mitmeti: 1. looduslike kaitsetõketega (nahk, limaskestad, antikehad jne) 2. organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirueosakesi viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid. siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile. vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? Ladina k. virus, mis tähendab mürki
Nahk, tema ehitus ja ülesanded Ülesanded: kaitseb, meeleelund, keha temperatuuri reguleerimine, erituselund, kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul. Veri Koostis: vereplasma, vesi, valgud, mineraalsoolad, toitained. Vererakud: punalibled, valgelibled, vereliistakud. Immuunsus: kaasasündinud, omandatud eluaja jooksul. Inimest tõvestavad viirused ja bakterid Viirused on bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viiruste paljunemine: iseseisev paljunemisvõime puudub, paljunemiseks on vajalik peremees rakk. Paljunemis viisid: · viiruse pärilikkuse aine + rakukromosoomid = rakkude kahekordistumisel jaguneb ka viirusaine · viiruse pärilikkuse aine tungib raku tuuma ning paneb rakutuuma kromosoomid ennast taas tootma. Bakterid jagunevad: · bakterid, kes kasutavad organismi oma elupaigana · kasulikud bakterid
Putukad on lagundajad (nt. termiidid) Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased, liblikad) Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud) Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________ _____ 5.Viirused, Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine; Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö, Näiteid rahvusvahelistest lepetest Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Nakatumise viisid: Siirutajatega (tõvestaja edasiandja teisele organismile)(nt. Marutõbi, puuk..) Toidu ja joogiveega (nt. Viiruslik kõhulahtisus) Raseduse ajal haigelt emalt lootele (nt. punetised) Õhu kaudu tillukeste piiskadena (nt. viiruslik nohu, gripp) Vere jt. kehavedelikega (nt. AIDS, hepatiit) Otseses kontaktis haigega (nt. tuulerõuges, leetrid, gripp, ohatis) Hoiduda saab viirustest vaktsineerimise teel
Haigestumisviisid: 1) Iseeneslik Toimub mutatsioon. Normaalne valk muutub tõvestatud valguks 2) Nakatumine tõvestav valk tungib organismi ja sealt närvidesse · Toit (priionhaige looma meeleelundite, aju või liha söömine) · Meditsiiniline (ajuop, mitmekordsete süsteemide kasutamine) · Elukutse risk (talunikud, lihunikud, neurokirurgid) Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus
tsütoplasma, LR lüsosoomid, tuum, TR vakuoolid, plastiidid: kromopastid Golgi kompleks, (punased, kollased), kloroplastid (rohelised), tsütoplasmavõrgustik, leukoplastid (valged, värvusetud) mitokondrid, TR rohkem tärklist, tselluloosi ribosoomid 5. VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. SARNASUSED ERINEVUSED pärilikkusaine ja valkude olemasolu, pole rakulist ehitust, võime muutuda, puudub iseseisev ainevahetus ja võime pika aja jooksul areneda paljunemisvõime, üliväiksed mõõtmed (mõõdetakse nanomeetrites)
Lisa Esimesena avastatud viirus oli pulgakujuline (tubaka mosaiigiviirus). See tekitab tubakataime lehtedele heledatest laikudest mosaiigitaolise mustri. Viirusega nakatunud leherakud on heledamad, sest neis ei moodustu piisavalt klorofülli. Nakatunud taimed känguvad või isegi hukkuvad. Pilt ja alltekst: Nakatunud tubakataim. Tubaka mosaiikviirused elektronmikroskoobiga vaadates nähtavad. Kas viirused on elus või elutud? Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirustel on selliseid omadusi, mis lähendavad neid elusorganismidele, ning omadusi, mille poolest nad elusorganismidest erinevad. Seetõttu neid tõelisteks elusorganismideks pidada ei saa. Tabel: Viiruste võrdlus elusorganismidega (tabelis on 4 rida ja 2 veergu). Viiruste sarnasus elusorganismidega Viiruste erinevus elusorganismidega pärilikkusaine ja valkude olemasolu pole rakulist ehitust
annaabi.ee 
