Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia: ämblikulaadsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ämblikud, skorpion, skorpionid, lestad, pearindmik, ämblikulaadsed, koovad, kopsud, lülijalgsete, puugid, arktikas, näärmed, putukatel, vastsed, avanevad, üksiku, emaslooma, suguelundid, vesiämblik, puurindes, antarktikas, lühikesed, jätked, sentimeetri, siseelundid, kompimismeel, kehaga, suiseid, tundlaid, kõhtmine, juhtimiskeskus, peaajusöödava sisemuse. Ämblik toitub tekkinud vedelast energia- ja toitaineterikkast toidust. See vähendab jääkainete hulka kehas ja annab rohkem ruumi varude säilitamiseks saagirohkel perioodil. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda Paljud ämblikud on võimelised püüdma suhteliselt suuri ja ka mürgiseid saakloomi tänu võimele mässida saakloom võrku ilma vahetu kontaktita. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub väga erinevatest saakloomadest, mis võrku satuvad. Osad ämblikud ehitavad seejuures võrgu risti teda läbivate õhuvooludega. Ämblikuvõrke on palju erinevaid tüüpe. Sagedasemad on ratasvõrgud, mida teevad näiteks võrkurlaste hulka kuuluvad ristämblikud
Mingit kindlapiirilist keskust nagu seda on inimese peaaju, neil pole. Suurem "juhtimiskeskus" on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju, mis paikneb söögitoru kohal, ei tegele kogu looma elutegevuse kontrolliga, vaid hoopis pea piirkonnas asuvate meeleelundite signaalide töötlemisega. Siin asub kaks paarilist keskust, välimiste ja sisemiste silmade jaoks eraldi, mis tegelevad silmadest tuleva informatsiooni töötlemise ja tõlgendamisega. Sigimine Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma
tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama
tagakeha alla. Munasarjades valmivad munarakud(emasel!). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama
35. Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadus Jõevähk on üks suuremaid jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk elab magevekogudes, kus on puhas vesi. Ta on öise eluviisiga loom. Päeval on ta peidus ja öösel tuleb toiduotsingutele. Jõevähk sööb üldiselt taimi ja väikseid loomakesi (tigusi, usse, väikseid kalu), kuid ta ei ütle ära ka surnud konnadest kaladest. Jõevähi keha katab pruunikas kitiinkest. Kehsaosad on pearindmik, tagakeha. Pearindmikul on seljakilp ja lõpused ning kolm paari lõugu, liitsilmad, mis koosnevad sadadest osasilmakestest, tundlad, sõrad. Tagakehal on ujulalad, käimisajalad, uim ja saba. Seedeelunditeks on suu, maohambad, magu, sooltoru. Vähk haarab sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Lõugadega peenestab ta toidu vaid osaliselt. Toidu peenestamine jätub maos, selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega
metssead). Mõne teo sees arenevad ka parasiitusside vastsed, kes ohustavad ka inimesi. Karbid filtreerivad veest toiduks pisivetikaid ja -loomakesi ning koos nendega eraldavad veest ka surnud organismide osakesi. Karbid kuuluvad kalade, lindude, imetajate, krabide ja meritähtede menüüsse. 7. Hk lülijalgsed: iseloomulikud tunnused ja esindajad (võrrelda omavahel: alamhõimkond vähid, kl ämblikulaadsed ja kl putukad). Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha; • kitiinainest kest; (Kitiinkest kaitseb ja toestab, kaitseb looma kuivamise eest.) • lülilised jätked (jalad, tundlad jm). VÄHID Esindajad: jõevähk, vesikirp, tõruvähk, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised), keldrikakand Elukoht: mage või soolane vesi, ka maismaal (keldrikakand).
* Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad). On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest
Linnustik oleneb sootaimestiku tüübist roostik, põõsassoo, puissoo, madalmurus rohusoo, kas esineb veega ümbritsetud alasid jne. Eriti ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast
annaabi.ee 
