allergeense mõjuga. Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu. GM toit on madalama toiteväärtusega. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks.
pidada.Sellisteks allikateks on tuuleenergia,vee-energia,tuumaenergia ja loomulikult biogaasi tootmine.Kuid,kas Eestis tasub seda toota? Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvestades ühes piirkonnas tekkivate jäätmete hulka, võiks suuremates kogustes biogaasi saada Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, vähem aga Ida-Virumaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal. Eestis on juba paiku, kus biogaasi toodetakse ja kasutatakse (Tallinnas Paljassaares
Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa.
väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud ning nende asemele on rajatud jäätmekäitluskeskuse ladestusalasid, kus
• Ei sisalda kloori • Ei tekita metaani • CO2 vabaneb aeglaselt • Põllumajanduses • Meditsiinis kasutatav (biocompatible) • Sarnane tavaplastikule Bioplastikute nõrgad küljed • Kallis toota, PHA tootmine energiamahukas • Tehnoloogia puudumine (rakkudest eraldamine) • Maisi kasutamisel metaani teke • Komposteerimis ja sorteerimismured • Pakenditööstuse blokk • Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid.
Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist on see, et need kotid ei ole nii vastupidavad ja võivad maksta rohkem kui tavalised kotid ja seda just sellepärast, et biolagunevad kilekotid on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. See-eest aga biolagunevad need soodsates tingimustes sajaprotsendiliselt, lühikese ajavahemiku jooksul. Kui nüüd võtta arvesse kõiki neid teadmisi nii biolagunevatest, kui ka mitte lagunevatest plastikkottidest, siis isiklikult arvan ma, et ma olen ikkagi luksuse nautleja, mitte tark tarbija. Sellega mõtlen ma seda, et isegi kui ma ostan biolagunevaid kilekotte, siis need ongi ainukesed nii-öelda pakendid mille lagunevust ma jälgin. Võttes aga näiteks mõne kommipaki või šokolaadi, siis ei huvita mind üldse mida sisaldab see ümber olev pakend, vaid mind huvitab enamasti ikka see mis on pakendi sees ja mis mulle kõhtu jõuab.
omaduste poolest juba ligilähedased enamkasutatavatele tarbeplastidele. See tähendab, et tulevikus leitakse tõenäoliselt alternatiiv peaaegu kõigile tavaplasttoodetele. Ületada tuleb mitmesuguseid biolagunevusega seotud probleeme. Muret teeb ka see, et bioplastoodete maht suureneb toidu (soja, mais, teravili, taimeõlid) arvel. Bioplastide konkurentsivõimet piiravad väga suured tootearenduskulud. Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja biolagunevatest materjalidest- ka bioplasttoodetega kaasneb teatud probleeme ja ohte. Kiire biolagunevuse tõttu mõned neist ei sobi pakendi valmistamiseks. [4] Bioplastikute tugevad ja nõrgad küljed: Tugevad küljed: Minifragmente ei jää alles Ei sisalda kloori 12 Ei tekita metaani CO2 vabaneb aeglaselt Põllumajanduses Meditsiinis kasutatav (biocompatible) Sarnane tavaplastikule Nõrgad küljed:
Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite eluoaigaga pinna-või mahuühiku kohta (t/ha, g/m3 jne). Põllumajandusenergeetikat võib pidada uueks suunaks energeetikas, aga siis mitte energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning tahke. Vedelaid kütuseid toodetakse õli- ja suhkrurikastest energiakultuuridest. Gaasilist biolagunevatest ja tööstuse jäätmetest ning loomsest massist. Tahket toodetakse puidust ning puidujäätmetest. Energia tootmisel rohtsest biomassist biogaasiks saab kasutada järgmisi sisendeid: a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt. Rohtsest biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades, misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi. Tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus
Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida. Käsitsemisel võib mineraalvill eraldada väikesi sünteetilisi mineraalikiude, mis võivad põhjustada mehaanilist nahaärritust. Euroopas praegu müüdav mineraalvill koosneb biolagunevatest kiududest ja tavaliselt ei klassifitseerita seda kantserogeenseks. Teatud määramatus siiski jääb, mistõttu soovitatakse rakendada ennetavaid ettevaatusabinõusid (kanda kindaid jne). Tänu väga headele soojustusomadustele on mineraalvill võrdlemisi keskkonnahoidlik valik, eriti arvestades asjaolu, et see on osaliselt tehtud taaskasutatud materjalidest. Siiski avaldab suur Kivivilla paigaldamine pööningule Tselluloos
taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat. Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud märkimisväärne. Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me oma tekkiva saastaga ümber käime mõjutab otse meid ja meie elukeskkonda. Oluline on
energiakasutusega, aia- ja toidujäätmete kompostimine, biogaasi kogumine energia saamiseks; paberi- ja papijäätmete korduvkasutamine. · Üha tugevnevate ladestamispiirangute sisseviimine koostoimes maksusüsteemiga, mis suurendab ladestamise maksumust sellise määrani, kus orgaaniliste jäätmete prügilasse viimise eelistamine pole enam majanduslikult otstarbekas. · Turu loomine ja kujundamine komposti ning muudest biolagunevatest jäätmetest saadud toodete tarvis. · Multifunktsionaalsete jäätmekäitluskeskuste arendamine. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled
Eestis, lähtudes keskkonnasäästlikest põhimõtetest. [4] 20 Järeldused biokütuste piisavuse kohta Rohtne biokütus: energiakultuurid, looduslike rohumaade hein ja pilliroog teoreetiline saadavus 3,9-7,8 TWh, reaalne lähiajal 1,0-1,5 TWh. [3] Põllumajandusjäätmed: põhk teoreetiline saadavus 2,5 TWh, reaalne 0,8 TWh . Biogaas: prügilagaas 6 suuremat prügilat 210 -250 GWh/a; biogaas -sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest 96 mln m3e 576 GWhbiogaasi aastas. Kokku:teoreetiline keskmiselt 8,9 TWh, lähiajal reaalne 2,0 TWh. [3] Puitkütusete puhul tuleks tulevikus rohkem tähelepanu pöörata raiejäätmetele ja ka alternatiivsetele võimalustele puitkütuste tootmisel kändude juurimisele, raiejäätmete kogumisele kraavikallastelt ja elektriliini trassidelt, energiametsade kasvatamisele jne. [3] 21
komponendid (Eesti energiaturu seadus § 57 lg 2). 1.4. Biogaas Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 - 70% metaanist, 30 - 40% süsinikdioksiidist ja teistest komponentidest nagu lämmastik, hapnik, ammoniaak ja väävelvesinik. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5 kuni 7 kilovatt-tundi kuupmeetri kohta, sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg A 22.03.2013) 1.5. Geotermaalenergia Geotermiline energia tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust
annaabi.ee 
