10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide bilateraalsümmeetrilisest organismist. Bilateraalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi on võimalik jagada sarnase ehitusega sektoriteks. Nt putukas. 13. Selgita, milline oli permi lõpu suure väljasuremistelaine mõju roomajate evolutsioonile. Maismaal lõppes imetaja sarnaste reptiitide ülemvõim. 14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15
Kuid võib olla erinev funktsioon. analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga. mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja surnud. radiaalsümmeetria kiireline sümmeetria, organismist on võimalik läbi suunata kujutlev kesktelg, millest lähtuvad kiired jagavad organismi sarnase ehitusega sektoriteks. bilateraalsümmeetria kahekülgne sümmeetria, organismi kehaehitus on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärel saab kahte osa vaadelda üksteise peegel pildina. 5.) Ürgsupi hüpotees: Maa pinda mõjutasid tugev ultraviolettkiirgus, äike ja meteoriidid. Väga palju oli vulkaanipurskeid, mis paiskasid välja gaase. Kõik eelmainitud tegurid olid energiaallikaks gaaside segu moodustavate anorgaaniliste elementide ja ühendite omavahelistes reaktsioonides.
1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph
1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph
kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt) filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel 31.Okasnahksete iseloomustus. o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes
pulmarituaali ning sellele kohale, kus peaga sulgi silutakse, on tekkinud sinine laik. Pulmakäitumine: eesmärgiks liigikaaslase äratundmine, aga ka meeleolu sünkroniseerimine samasuguse käitumise kaudu, esteetiline aspekt 12.03.15 Erinevad sümmeetriatüübid: asümeetriline – pole ühtki sümmeetriatelge, sfääriline – lõpmatu hulk sümmeetriatelgi, radiaalsümmeetriline – lõpmatu hulk, aga ainult ühes diapasoonis, bilateraalsümmeetria – parem ja vasak pool on sarnased, esimene/tagumine ja ülemine/alumine on erinevad; sammsümmeetriline – teatud osad korduvad mingi rütmiga Miks meeleelundid evolutsioonis pea esiotsa kogunevad – et võimalikult kiiresti infot vastu võtta ja töödelda ja et näha liikumissuunda. Tajumine on alati keerulisem protsess kui enese arusaadavaks tegemine. Palju võimalusi, kuidas ümbritsevasse keskkonda enda kohta infot anda. Nägemiselundid
opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast. Iduketta tagumises (posterioorses) servas on epiblasti rakud mitmekihiliselt ja moodustavad Kölleri sirbi. Kölleri sirbi moodustumise ja ühtlasi tule- vase iduketta bilateraalsümmeetria eeldused luuakse juba munajuhas. Kui muna laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret tunnis. Pööramise ajal on rebuvaene tsütoplasma, millest hiljem kujuneb iduketas, kergem kui ülejäänud rebu. Selline tsütoplasmatilk püüab tõusta ülespoole, mistõttu omandab tagurpiditilga kuju. Lõigus- tumisel on tsütoplasmat rohkem iduketta ülaservas, millest moodustub Kölleri sirp ja mis markeerib tulevase
päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele
paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd). - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep, humal, seljarohi).
arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e
Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus: 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õiesi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e. diöötsiline taim isas- ja emasõied sama liigi eri isenditel (paju, kanep, humal, seljarohi). 3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka
annaabi.ee 
