Muutused positiivsuse poole leidsid aset teisel perioodil, kui lisandunud üksused oli edukalt integreeritud ja tööle rakendatud. Teise perioodi müügitulud kasvasid (10,1%) rohkem kui 15 miljoni võrra jõudes peaaegu 166 miljoni euroni. Kasvasid ka kulud, kuid nende kasv jäi käibe kasvule alla, mis väljendus puhaskasumi tõusuna (21,5%) rohkem kui 5,5 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa4-s. Ettevõtte müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad kiiremini kui müügitulud, seega on oluline analüüsida järgnevat aastat, kas antud trend on tingitud tehtud investeeringutest või on see püsivalt iseloomulik antud ettevõttele. Ettevõtte tasuvusmarginaal vaadeldavatel perioodidel on keskmisel 20% ümber. 14 2.1.3 Tallink AS Perioodil 2013-2014 toimus suurim käibevara muutus raha kirjel, vähenedes 6,7 miljonit (- 9,3%)
perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on
enamik Eestis tegutsevatest pankadest on filiaalid või tütarpangad. Enim mõjutas muudatus iseseisva likviidsusjuhtimisega panku. Eurosüsteemis kasutatakse likviidsuse juhtimiseks keskpanga pakutavaid laenu- ja hoiustamisvõimalusi. Kohustusliku reservimäära alandamise tulemusel vähendas kolmandik pangandusturust oma likviidseid varasid. Kokku vähenesid pankade likviidsed varad 2010. aasta teises pooles 600 miljoni euro võrra, mis moodustab kogu bilansimahust 3%. Finantsstabiilsuse seisukohalt panganduse likviidsusriskid pigem alanevad, sest hoiusemahu kasvuga ei kaasne laenumahu kasvu. Üldise likviidsusjuhtimise seisukohalt ei ole eurole üleminekuga kaasnenud operatsioonilised riskid ohustanud finantsstabiilsust, kuna hoiustamise tehingu operatsiooniline ebaõnnestumine tähendab pangale eelkõige saamata intressitulu. Eurole üleminek mõjutas veidi pankade kohustusi, kuna mõned pangad kasutasid vabanenud raha
Kommertspankade teenused 1. Hoiuste kaasamine- Kõige esimesena ajalooliselt tekkinud teenus. Hoiustamine sõltub usaldusest panga ja kogu pangandussüsteemi vastu, ühiskonna jõukusastmest ja säästmiskalduvustest (tähtajalised hoiused)- teised fiantsasutused, erinevalt kommertspankadest ei tohi avalikkuselt kaasata deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone. Selle ressursi arvel saab pank laenata (luues sedasi raha). Hoiused moodustavad Eesti kommertspankade bilansimahust 60%. Hoiuseda jagunevad: ¤ nõudmiseni hoius (Eestis 60% hoiustest) -kõige likviidsem, mõeldud arveldusteks võib olla ka välisvaluutas Tähtajalised hoiused (40% hoiustest Eestis, majanduse arenguga ja säästude tekkimisega seoses on nende osakaal kõikidest hoiustest suurenenud): ¤ säästuhoius- sobib pikemaajaliseks raha kogumiseks ja säilitamiseks (6-24 kuud)- hoiustaja teeb igakuiseid sissemakseid (annuiteetsissemakseid) ja saab siis teatud kindla
Selline jaotumine on halb, kuna omakapital on liiga väike ja võõrkapitali osakaal on liiga suur on üle laenamise oht. Õnneks on olukord 2010. aastal olukord veidi paranenud ning omakapital on suurenenud eelmiste perioodide kahjumi vähenemise ja aruandeaasta kasumi suurenemise läbi. Uus suhe on vastavalt 21,1% ja 78,9%. Ultex Halduse põhivarade ja käibevarade suhe on vastavalt 97,4% ja 2,6% (2009. aastal). Varade selline jaotumine on väga halb, sest kui põhivarad ületavad 80% bilansimahust, siis on ettevõte võtnud suured riskid ja jätkusuutlikkus on ohus. 2010. aastal on olukord vaid veidi paranenud ning uus varade suhe on vastavalt 95,2% ja 4,8%. Omakapitali ja võõrkapitali suhe on vastavalt 5,6% ja 94,4% (2009. aastal). Selline suhe on väga halb. Kiiremas korras peaks ettevõte suurendama oma omakapitali või maksma ära laene. Võõrkapitali nii suur osakaal paneb osanikke muretsema ja võib tekkida oht ennast ,,lõhki" laenata. 2010. aastal on
laenudest. Võlgade tarnijatele maht on aga suurenes (mis on jälle seotud vanaraua suure hulgi ostuga). See aga lühiajaliste näitajatele oluliselt ei mõjunud. Bilansimaht aga suurenes tänu omakapitali muutmisele. Kasvas kohustuslik reservkapital ja eelmiste perioodide jaotamata kasum. Kahjum aga suurenes, mis on seotud sellega, et aasta jooksul firma rohkem tegeles ostuga ja vähem müügiga. 3.2.4. OÜ Refonda lõpp-bilansside vertikaalne analüüs. Bilansikirjed on % bilansimahust. Tabel 4. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Hälve % Käibevara Raha 548 261 0,3% 22 408 289 17,3% -97,6% Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 21,8% 39 400 459 30,4% -2,9% Varud - tooraine ja materjal 30 024 0,0% - vanaraud 91 020 870 52,0% 19 269 849 14,9% 372,3%
suhteliselt stabiilselt ning ta tõuseb neljandaks bilansimahuga 1039 miljonit. Bilansimaht kasvas tänu sellele, et valitsus viis osa oma eelarve vahenditest Põhja-Eesti panka ning samuti suurenes klientide arv, kuna arvati, et riigi aktsiaseltsina on ta usaldusväärne. Lisaks ka väike laenuprotfell 338 miljonit, sest Keskpank ja valitsus ei tahtnud võtta suuri laenuriske. 1994 aasta jaanuaris oli bilansimahult suurimaks pangaks veel Sotsiaalpank, kuna üle 50% bilansimahust moodustasid riigi ja kohalike omavalitsuste vahendid. Sama aasta kevadel tekib Sotsiaalpangal mitmeid probleeme klientide õigeaegse teenindamisega ning valitsus otsustas 200 miljonit üle viia Ühispanka. Tänu massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks
esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Millal peab koostama konsolideeritud aruande? Kui ettevõttel on tütarettevõtteid, siis tuleb reeglina koostada konsolideeritud aastaaruanne. Erandid, millal ei pea konsolideerima: 1) emaettevõte vähemalt 90% osalusega omanik koostab konsolideeritud aruande; 2) tütarettevõtted on väga väikesed - tütarettevõtete bilansimahud kokku on vähem kui 5% emaettevõte bilansimahust ja käibed kokku on vähem kui 5% emaettevõtte käibest; 3) emaettevõte on ise väike ja ei pea läbima isegi ülevaatust (lihtsustatud audit). 5 Ülevaatuse peab läbima juhul kui on täidetud kaks tingimust kolmest: - müügitulu üle 1 mln euro, - varad kokku üle 0,5 mln euro, - keskmine töötajate arv üle 15. Kontroll (valitsev mõju) - võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõtte) finants- ja äripoliitika üle.
annaabi.ee 
