2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist.
Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või
Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides; Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Paremad tulemused Kiirus Kokkuhoid? Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Kultuurisokk "Kauged" tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus Vajaduse puudumine Hirm uuenduste ees. 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi meetriaid) rakendatakse? Bibliomeetria- On vanim tegevusala kui infoteadus. Kirjutatud informatsiooni loomise, levitamise ja kasutamise kvantitatiivsete aspektide uurimine. Leiab peamist rakendamist veebi keskkonnas. Stsientomeetria Teaduse kui distsipliini kvantitatiivsete aspektide uurimine; Sisaldab teadustegevuse alaseid kvantitatiivseid uuringuid; Teadussotsioloogia osa, rakendatakse teaduspoliitikas Informeetria
raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis
Ametlikud dokumendid riigi, firmade, organisatsioonide kõik dokumendid, enamasti autentsed ja tähenduslikud. Usutavusega kahtlasem: kallutatus kasulikkuse suunas... Dokumentide analüüsimisel tuleb jälgida, kas on: Autentne ehtne, originaalne Usutav vaba vigadest, moonutustest Esindav on omas laadis tüüpiline või käsitleb ainult üht sündmust Tähenduslik selge ja arusaadav sisu ja kuidas see on presenteeritud 11. Mida uuritakse bibliomeetrilise uurimuse korral? Bibliomeetria on teadusharu, mis uurib teaduslike publikatsioonide arvulisi ehk kvantitatiivseid seaduspärasusi. Selle suhteliselt noore teadusvaldkonna pioneeriks on Eugene Garfield, kes veidi rohkem kui 50 aastat tagasi rajas 500-naelase laenu abiga asutuse, millele pani nimeks Institute for Scientific Information ehk Teadusliku Informatsiooni Instituut. Instituut asus esialgu Garfieldi kodus garaa zis, kus ta hakkas
Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et
infootsingu efektiivsuse teemat. Põhinäitajateks said precision (täpsus) ja recall (täielikkus). 1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi (Advanced Research Projects Agency Network) 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu. 25. Milliseid teemasid käsitles Derek de Solla Price oma raamatus ,,Little Science, Big Science? Price'i on tituleeritud üheks bibliomeetria eelkäijaks. Raamatus Little Science, Big Science käsitles ta perioodi 17001960. Oma uuringu põhjal tõi Price välja seoste ahela: teadlaste arv kahekordistub iga 15 aastaga; teadlane toodab ühe ajakirja artikli aastas; aastas on ajakirja kohta pea 10 teadlast. Price järeldas, et ajakirjad ei lähe mahukamaks, vaid suureneb nende arv. Kuid nagu selgub, on toimunud konkreetsete artiklite avaldamise kasv. Keskmiseks pakutakse 100 artiklit ajakirja kohta 26. Mis on infokriis
ja tõukab infoteaduse arengut nii nagu ta tõukab paljusid teisi valdkondi ja kogu ühiskonda. 3) Infoteadus nagu paljud teised valdkonnad on aktiivne osaline infoühiskonna arengus. Infoteadusel on tugev sotsiaalne dimensioon. UURIMISVALDKONNAD Mitmed uurijad on püüdnud kaardistada infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi: Brian C. Vickery kohandas Belver Griffithi esitatud infoteaduse kaart ja esitas 4 infoteaduse põhivaldkonda: teaduslik kommunikatsioon, bibliomeetria, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee
annaabi.ee 
