kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed Süit bergamasque, koosneb neljast osast millest kuulsaim kolmas : clair de lune (kuuvalgus). Debussy kirjutas süidi 28 aastaselt, kuid avaldas selle 15 aastat hiljem.
loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a
Seega on eriti poeetiliselt öeldud, et impressionistlik muusika on värske ja värviküllane, ning, et helilooja suisa maalib helidega. Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda. Impressionistid väldivad muusikas meloodiat, harmooniat ja rütmiliselt selgesti eristatavaid arengufaase ning taotlevad pidevalt, voolavat elementide üksteisega kohandamist. Debussy looming Klaveriteosed: * Deux Arabesques (1888) * Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) * Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika:
IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni koloriit, gamelanorkester pärastlõuna", klaveripalade Täistoonhelilaad, süit Bergamasque, Clair de pentatoonika M. Ravel lune Vaba vorm, meloodia ja rütm Boolero ei ole nii olulised kui kõlavärv, tämber, jazz elemendid EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn
Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks
Debussy läbimurdeline ooper oli „Pelléas et Mélisande“, mille ta lõpetas 1895.aastal. Selle esiettekanne oli 1902. aastal ning publiku reaktsioonist oli märgata kahte tugevat emotsiooni- osa oli sellest täiesti vaimustatud ning osa vihkasid seda. Selle ooperi edu paelus ka tema „Prélude“ ’ga, mille ta kirjutas 1892.aastal. Järgmisel 10 aastal oli ta prantsuse muusikaelu juhtfiguur, kirjutades teoseid nagu „Meri“, „Ibéria“, ka „Suite bergamasque“. Debussy eraelu oli äärmiselt kirju. Tal oli mitmeid afääre ja suhteid, millest püsima ei jäänud aga pea ükski, ka esimene abielu modelli Lily Texier’iga. Tema teine abielu Emma Bardac’iga püsis aga kuni Debussy surmani. Koos selle naisega sai ta ka lapse, Claude-Emma, kellesse ta kiindunud oli. Debussy suri pärast 9 aastat põdemist vähki kõigest 55-aastasena. Üks lauljanna, kes tema ooperis laulis, kirjeldas teda nõnda: „Ma tõesti ei tea,
talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912
MK: ,,Sümfooniline eskiis"; ,,Meri" ( I ,,Koidust", II ,,Lainete mäng" ja III osa ,,Mere ja tuule kahekõne) Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril). Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20
Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart- kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed · Deux Arabesques (1888) · Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) · Reverie (1890) · Pour Le Piano (1899) · Estampes (1903) · Images (1905, 1907) · Children's Corner (1909) · Preludes (1910-1913) · Etudes (1915) Ooper · Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902) Orkestriteosed · Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) · Nocturnes (1899) · Dances Sacrée et Profane (1903)
Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna". Ooper "Pelleas ja Melisande" ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid", "Meri". Debussy on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impressionistlik harmoonia, loodusmuljete edasiandmine
· Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. · Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr
annaabi.ee 
