1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus Contemporary Jazz) 5.World Jazz 2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid. 2.Jazzi äärmuuslik stilistiline eklektika,peavool peaaegu puudub
8 4/11/19 · 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10
jazzõhtuid. Pärast Billy Strayhorni surma päästis Ellington veel kord valla uue loomejõu. Sündis mitu olulist uut tööd ja plaati. 1970 võttis Ellington ette pikima turnee, mille jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa ja Ladina-Ameerika. 25. mail 1974, kui Ellington suri, avaldas talle austust kogu muusikamaailm Leonard Bernsteinist Miles Daviseni. 11 Kasutatud materjal "Jazziraamat", Joachim E. Berendt, 1999. a. www.freemaninstitute.com/BCF%20Dukephoto.htm www.authentichistory.com/audio/1930s/music/1932-It_Dont_Mean_a_Thing.html www.allaboutjazz.com/albums/pedroscassa/ellington.sized.jpg www.americaslibrary.gov/DukeEllingtonPoster.jpg www.users.globalnet.co.uk/~mcgoni/ella/ www.schirmer.com/composers/Ellington.gif www.ellington-music.co.uk www.images.allposters.com www.dukeellington.com www.redhotjazz.com www.dellington.org www.dike-ellington.com
leian, et saksofon on väga kaasahaarav, kuid tänapäeval kahjuks vähe tuntud pill oma meloodiaga noorte seas. Uurimistöö ei oleks valminud ilma kõrvalseisjate abi ja toetuseta. Soovin tänu avaldada õpetajale Kristi Bauman, kes oli töö juhendajaks ja aitas kaasa töö valmimisele. Veel soovin tänada kõiki õpilasi, kes uuringus osalesid. KASUTATUD ALLIKAD 1. Muusika entsüklopeedia Max Wade-Matthews, Wendy Thompson, Sinisukk 2006 2. Jazziraamat Joachim E. Berendt, Günther Huesmann, Vagabund 1999 3. http://www.saksofon.ee/saksofoniakadeemia/59-saksofoni-joudmine-eestisse- 920-40-aastad 4. http://muusika8b.wikispaces.com/saksofon 5. http://www.wired.com/thisdayintech/2010/06/0628saxophone-patent 6. http://www.sidneybechet.org/ 7. http://saxbook.com/saxophonists/marcel-mule/ 8. http://www.allmusic.com/artist/johnny-hodges-mn0000526407 9. http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=9374241 10. http://www.cmgww
Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st 12 ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995; Berendt 1999; Strinati 2001). Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi- föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon. Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka
"K iigelaulu kuuik" "W eekendGuitarTrio" 19. KASUTATUD KIRJANDUS: 1 "D zässm uusika"-Valter Ojakäär-Tallinn 1966 2 "M uusikaIX"(õpik) -Eve Karp-Tallinn1998 3 "M uusikaõpik IX klass"-Anu Sepp,IgorGarsnek,Jaak Ojakäär -kirjastus Avita 1996 4 "H elisev M aailm " (m uusikaõpik V -VI klass)-Raimo Kangro-Tallinn "K oolibri" 1994 5 "V aibunud viisidekaja" -Valter Ojakäär-Tallinn 2000 6 "Jazziraam at"-Joachim E. Berendt-kirjastus "V agabund"1999 7 "Jazz,The Rough Guide" -Jan Carr, Digby Fairweather, Brian Priestley-1998 London 8 I. M ihkelsoni loengu "Populaarm uusika" konspekt Tallinn Eesti Muusikaakadeemia 2000 9 "The Larousse Enclyclopedia of M usic-Geoffrey Hindley, Antony Hopkins London 1997
Revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele, kuid oli mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses. Samas mainib revision, et Taube vend Moritz Taube olevat koos Rootsi vägede ülemjuhataja Pontus de la Gardie´ga Narva jõel uppunud ning kolmas vend viibib Saksamaal. 1654. aastal oli mõis Reinhold Taube valduses ja 1698. aastal kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile. Revino Edise kõrval asunud Revino küla omandas 1477. aastal Berendt Taube. Küla suurus oli tolal 4-6 adramaad, kus elas kümmekond peret.1844. aastaks oli perede arv tõusnud 16-ni. 1850. aasta revisjonis küla enam eksisteeri, sest selle maad olid võetud mõisapoldude alla ja talupojad mujale asustatud. 1921. aastal Edise mõisa maade kruntimisel läks kunagise Revino küla süda vabadusristi kavalerile Jüri Jürissonile, kelle talu nimetati lähedal asunud muinasaegse kivikalme järgi Kalmu taluks
“K oolibri” 1996 7. “Helisev Maailm” (m uusikaõpik V III klass)- Raimo Kangro- Tallinn “K oolibri” 1998 8. “Popmuusikast” – Valter Ojakäär- Tallinn 1978 9. “Vaibunud viiside kaja” - Valter Ojakäär- Tallinn 2000 10. “Rock- rapsoodia” – Vello Salumets- Eesti Entsüklopeediakirjastus , Tallinn 1998 11. “Jazziraamat”- Joachim E. Berendt- kirjastus “V agabund” 1999 12. “Jazz, The Rough Guide” - Jan Carr, Digby Fairweather, Brian Priestley- 1998 London 13. “Rock Of Ages- History Of Rock And Roll”- Ed Ward, Geoffrey Stokes, Ken Tucker- England- 1987 14. “Reggae, The Rough Guide”- Steve Barrow, Peter Dalton- London 1997 15. “Nael”(M uusik aajakiri)- nr. 1, nr.2, nr. 3- 2000 -UP Kirjastus Tallinn 2000 16. I
annaabi.ee 
