Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie
hakkas selle juhiks. 1927 aastal Ellington ja tema orkester salvestasid mitu albumit, millest sai nende esimesed hittplaadid. "Creole Love Call" ja "Black and Tan Fantasy". Coleman Randolph Hawkins Coleman Randolph Hawkins (November 21, 1904 – May 19, 1969) hüüdnimega Hawk, oli ameerika üks tuntumaid jazz tenorsaksofoniste. Kuigi Hawkins on tugevalt seotud swingi ja big bandi muusikaga, arendas ta bebopi (jazzi uus stiil). Nooruses mängis klaverit,tšellot ja saksofoni. Coleman Randolph Hawkins Õpingute ajal Hendersonist sai soolostaar, salvestas mitmed salvestusid. 1934 aastal Hawkins alustas mängimist Jack Hylton 's orkesteris. 1948 aastal Hawkins salvestas plaadi "Picasso“. Hawkins on mõjutanud palju bebopi esinejaid. 1960ndandel aastatel andis välja plaadid-"Thelonious Monk" ja” We Insist ". 1957 aastal esines Newport Jazz Festivalil ja salvestas plaadi
puhangulised impovisatsioonilõigud. Impravisatsioone raamibunisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli (kõige sagedamini trompet ja saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad veel saksofonist Charlie Parker, pianist Thelonius Monk, trompetist Miles Davis. Näited: https:// www.youtube.com/watch?v=oslMFOeFo LI https:// www.youtube.com/watch?v=1MCGweQ 8Oso Tänan kuulamast!!
ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad:
Paljud muusikud mobiliseeriti vaid ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata - näiteks Glenn Milleril. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades New Yorgis Harlemis (neist tähtsaim oli restoran nimega Minton's Playhouse), kuhu 1941 aastal kogunes hulk muusikuid. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli vähendatud kvinti) järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks "rebop", hiljem "bop", mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Viimaseks on nimetatud seda fraasi kõlaks, mis tekib, kui valge mees(politsei) lõõb kummi nuiaga mustale vastu pead.
Tallinna Reaalkool Charlie Parker Referaat Tallinn 2011 Charlie Parker, õige nimega Charles Parker Jr., oli USA dzäss-saksofinist ja helilooja. Samuti on ta tuntud nimede all Bird või Yardbird. Parker on üks muusikutest, kes on laialdaselt mõjutanud dzässmuusikat. Ta oli üks bebopi rajajatest. Tema mängustiil on tugevalt mõjutanud tänapäevast dzässi. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid Charles ja Addie Parker ning ta oli oma pere ainukene laps. Tema esimene kokkupuude muusikaga oli koolis, kus ta mängis koos koolibändiga
iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest". Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller. Modernjazz Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid, improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund hard bop ,mis rõhutas taas mastale muusikale omast intensiivsust. Tänapäeava jazz Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema:"Hard Bop" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ.-a. Hard-Bop Cooli juurest tagasitulek bebopi esteetika juurde. SArnaneb cool jazziga, kuid rütmika on tugevdatud (kõige tähtsam). Ideed tulevad Rhythm&Blues-ist, kus trummar rõhutab off-beati ja gospelist. Trummar oli enne olnud muusikute sõber, nüüd sai ta võrdväärseks partneriks. Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax)
tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades New Yorgis Harlemis (neist tähtsaim oli restoran nimega M inton's Playhouse), kuhu 1941 aastal kogunes hulk muusikuid. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet (armastatuimat intrvalli vähendatud kvinti) järele laulda. O n veel versioon, et algul olnud nim eks "rebop", hiljem "bop", m is arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. M inton's Playhouse'is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny
-Meloodia muutus keerukamaks, improvisatsioone iseloomustab kiirete passaazidega liikumine ja löökriistade osa on kasvanud. -on mõju avaldanud vokaalsele jazzile, kus teksti asemel on kasutatud improviseeritud häälikuid. Sellist laulmisviisi nimetatakse scat- lauluks. -Charlie Pakerit (altsaksofonist) peetakse bebop'i stiili rajajaks -Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum -kadus senine lärmakus, loobuti pillide kriiskavatest registritest ja valjust mängust. -Ideaaliks sai õhuline koloriit. -Kasutati mittetavalisi pille nagu näiteks flööt, oboe jm. -Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed (e. mõistuslikud) jooned, ei lepitud enam sellega, et jazz-muusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. -Teostati pööret tõsise muusika poole.
- Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm. - Ebatavalised pillid (oboe, flööt, vibrafon jt). - Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule. - Mitme helistiku samaaegne kasutamine ja kindla helistiku puudumine. - Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet Hard bop - Hard- raske, vali - Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazzile. - Võib käsitleda kui bebopi traditsioonide taaselustamist. - Ühendab endas rhythm’n’blues’i, gospelit, bluusi ja mustanahaliste soovi taaselustada jazz’i afroameerika algeid. - Iseloomulik: kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. - Ansambli koosesisu kuulusid: klaver, saksofon, trompet, tromboon, kontrabass ja trummid. - Juhtfiguurid Miles Davis (trompet), Art Blakely (trumm), Horace Silver (klaver), Clifford Brown
1970. aastate alguse free jazzi ja rocki liikumistega Getz kaasa ei läinud ja elas 1972. aastani Euroopas. 1980. aastate keskpaigas töötas ta õppejõuna Stanfordi ülikoolis. Stan Getz oli oma instrumendi üks tähtsamaid tõlgendajaid dzässiajaloos ning tugevate svingijuurtega improviseerija. Karjääri algusperioodil olid tuntavad Lester Youngi mõjutused, ent hiljem arendas Getz välja isikupärase stiili, mis eristus 1940. ja 1950. aastate agressiivsest bebopi-voolust. Getz oli üks vähestest muusikutest, kes suutis tänu oma instrumendi suurepärasele valdamisele jääda lüüriliseks ka väga kiirete tempode juures. Dzässis kasutatavad pillid: TROMPET Trompet on kõrgeima registriga vaskpuhkpill. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, eksisteerisid juba 1500 aastat e.Kr. Trompeteid valmistatakse valgevasest. Valgevasest toru painutatakse kaks korda, et saavutada pikergune kuju. Heli tekitatakse
annaabi.ee 
