jahindusele, unustades liikide mõju ökoloogilisele tasakaalule. Liike tuleb hoida ja piirata, mitte lasta neil välja surra ning liialt paljuneda. Kui toiduahela üks lüli kaoks, langeks teiste koosluste arv oluliselt. Inimeste liigne sekkumine loodusesse võib loomade tervise rivist välja viia. Metsloomade haigus kärntõbi, mis arvatavasti on inimeste poolt tekitatud on viimaste aastate jooksul suurenenud. Metsadesse visati marutaudi vastaseid batoone, mille mõte oli, et haige loom saab ravi, kuid looduses on ette nähtud, et nõrgad ja haiged hävivad. Nüüd elavad ka loomad, kes ei saa oma eluga hakkama ja peavad kannatama ning levitavad koduloomadeleg haigusi. Öeldakse, et põlevkivi kõige magusamad palad on kiirelt ära kasutatud ja nüüd mõeldakse alternatiivide peale, milline oleks õige lahendus. Tahetakse võimalikult loodussäästlikku, kuid arvan, et igasugune tehniline protsess ei ole loodusele hea
15. Mille poolest erineb närimiskompvek närimiskummist (koostise eripära)? - Närimiskompveki konsistents on suus sulav ja selle võib alla neelata , aga närimiskummi võib n.ö. ,,lõpmatuseni" närida , sest see ei sula suus ära . Närimiskompvekke valmistatakse : suhkrusiirupist , tärklisesiirupist , zelatiinist , aroom- ja maitseainetest . nt draakon , orbit . 16.Millist maiustust nimetatakse toffee-ks? -Toffeeks nimetatakse sokolaadi batoone . Nt ,,Tupla"; ,,Snickers" 17.Millest valmistatakse martsipani ? -Valmistatakse praadimata mandlitest või pähklitest , mis peenestatakse , hõõrutakse tuhksuhkruga või segatakse kuuma tärklisesiirupiga . Seejärel kaetakse valmis kompvek sokoaadiga . 18 . Mis on ,,linnupiim"? -Linnupiim e. Sufflee kompvekid valmistatakse kondentseeritud piimast või koorest , agarist , munavalgepulbrist , aroom ja värvainetest . 19. Millist kompvekki nim. Pralineekompvekiks ?
..................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Sokolaad on üle maailma tuntud maiustus, mida meie figuuri ja hammaste kahjuks tänapäeval poelettidelt kergesti kätte saab. Sellest valmistatakse erinevaid komme, kooke, batoone, kujukesi ja muid desserte. Kuigi me tihti ennast selle hõrgutisega hellitame, ei tea paljud, kust ja kuidas sokolaad pakendisse jõuabki. Käesolevas referaadis uuritakse, kust sokolaad alguse sai ja kuidas seda valmistatakse. Lisaks tutvutakse põhiliste sokolaaditüüpide omaduste ja omavaheliste erinevustega ning selgitatakse välja, milline sokolaad on tervisele kõige kasulikum. Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu ,,Kalevi sokolaadiraamatust".
......................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................13 SISSEJUHATUS Šokolaad on üle maailma tuntud maiustus, mida meie figuuri ja hammaste kahjuks tänapäeval poelettidelt kergesti kätte saab. Sellest valmistatakse erinevaid komme, kooke, batoone, kujukesi ja muid desserte. Kuigi me tihti ennast selle hõrgutisega hellitame, ei tea paljud, kust ja kuidas šokolaad pakendisse jõuabki. Käesolevas referaadis uuritakse, kust šokolaad alguse sai ja kuidas seda valmistatakse. Lisaks tutvutakse põhiliste šokolaaditüüpide omaduste ja omavaheliste erinevustega ning selgitatakse välja, milline šokolaad on tervisele kõige kasulikum. Põhiline materjal töö koostamiseks on saadud Maire Suitsu „Kalevi šokolaadiraamatust“. 1
*Valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita *Kasutatakse kakaopulbrit ja tahkeid taimseid rasvu *Nimetatakse magusateks tahvliteks *Kasutatakse ka kommide glasuurmisel (hüdrorasva glasuur) Peale sokolaadi valmistatakse veel figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, liiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoone) Sokolaadi kvaliteet, vead *Pund sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta *Värvus helepruunist tumepruunini, v.a valge *Konsistents temp. 16..18 kraadi, kõva *Murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga, ei tohi olla suhkru ja kakaoosakesi Hallikas kirme- ebaõigel säilitamisel - tõsine viga
MUUD MAIUSTUSED 1. Halvaa - idamaise päritoluga maiustus, põhitoorained on pähklid või seemned ja suhkur. 2. Marmelaad - zeleetaolise konsistentsiga maiustus suhkrust, glükoosisiirupist, püreest ja maitse- ning lõhnaainetest, tarretamiseks kasutatakse agarit, pektiini või zelatiini. 3. Martsipan - põhiretsepti kuuluvad jahvatatud mandlid ja suhkur. Sortimendiks on: Klassikaline martsipanimass (valmistatakse batoone) Figuurmartsipan (kujude voolimiseks) Kattemartsipan (tortide jaa kookide katmiseks) 4. Sefiir - õunapüreest, suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) kohev maiustus, tarretamiseks lisatakse pektiini. 5. Närimiskumm ehk näts - koostisesse kuuluvad kummialus, suhkur, maisisiirup, pehmendid ning lõhna- ja maitseained, suhkruvabades nätsudes kasutatakse suhkru ja siirupi asemel aspartaami, mannitooli ning
..26% piima- või koorepulbrit. Nad on heledamad ja nõrgema ergutava toimega. 49 Sokolaadi aseained valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita, mille asemel kasutatakse vastavalt kakaopulbrit ja taimseid rasvu. Nimetatakse magusateks tahvliteks (Kamasokolaad). Olenevalt kujust eristatakse tahvelsokolaadi, sokolaadi figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, pliiatseid ning täidisega sokolaadi (sokolaadi batoone Mars, Bounty, Twix., Snikers, Tupla, Kismet, Jeti, Mesikäpp. Üldreeglina ei tohi täidist olla üle 50% toote massist). Kvaliteet. Pind peab olema sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta (tekib temperatuuri järskude kõikumiste ja suure õhuniiskuse korral), lohukeste ja mullikesteta. Värvus helepruunist, tumepruunini. Maitse ja lõhn selgelt väljenduv, tootele omane. Murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga, ilma kakaooa osakesteta ja suhkrukristallideta. 12.3
Nagu nimigi ütleb on ta aluseks, mis hoiab koos ülejääanud nätsu koostisaineid. Nätsu sisse pandavad lõhnaained saadakse mitmesuguste taimede (nt. piparmünt) hoolika töötlemise teel. Lagrits - on magusjuure ehk lagritsapõõsa juurest saadav magusaine, mida kasutatakse laialdaselt kulinaarias ja meditsiinis. Lagrits ei sisalda värv- ega säilitusaineid, must värvus on saadud lagritsajuurte keetmisel. Lagritsast toodetakse komme ja batoone. Sortimendis ka suhruvabad ja täidisega lagritsa kommid. Lagrits sisaldab mineraalainest rauda ja kaltsiumi ning annab poole vähem kaloreid kui sokolaad. Kuna lagritsatooted sisaldab vähe suhkrut, lõhub ta ka vähem hambaid. Lagrits on kasulik ka seedimisele ja ainevahetusele. Magusad tahvlid - välimuselt sokolaade meenutavad tahvlid, kus põhitoormeks on suhkur ja taimerasv. Siia kuuluvad kamatahvel, piimatahvlid jm.
suusahooldevahendid (määre, kaabits määrde või jää eemaldamiseks, kork). Sobiv on kaasa võtta ka vahetatav suusanina. Lõkke tegemiseks läheb vaja tikka ja hakatuseks paberit. Turvalisuse tagamiseks oleks hea kaasa võtta ka matka GPS. Viimase funktsiooniga on ka paljud mobiiltelefonid ja spordikellad (kontrollida nende akude vastupidavust). Toit. Hommikul enne matka tuleb kõht korralikult täis süüa. Toitu (võileibu, batoone jm.) võetagu ka kaasa. Võimalusel võtta kaasa termos sooja joogiga, sest vähe suusatanud inimesed tahavad teise-kolmanda sõidutunni järel juua. Grupijuhil olgu varutoitu nende jaoks, kes tühja kõhu mõjul kipuvad nõrkema. Söömine annab kiirelt jõudu ja energiat juba 10-15 min pörast. Matkatee ehk maršruudi valib matkajuht, arvestades grupi liikmete taset (vanus, sugu, suusatamise võimekus) ning soove-huve. Olulised on seejuures tee pikkus ja raskusaste
annaabi.ee 
