(must-valge, hämarus) ja kolvikesed (värvid); pimetähn (puud. kepikesed, kolvikesed) -> nägemisnärv -> peaaju (1 poolk. näeb 1 ruumipoolt, mõlemad poolk. näevad mõlema silmaga) kuulm.: helilaine -> väliskõrv -> trummikile (võngub) -> vasar -> alasi -> jalus -> esikuaken -> esikuastrik (tigu) -> trummiastrik(tigu) -> ümaraken -> võnked basilaarmembraanis -> Corti elund (karvakeste hõõrd. kattemembr.) -> teonärv -> peaaju (mõlemad poolk. kuulevad mõlema kõrvaga (2/3 vastasp.) tasakaal: liikumine -> ovaal- ja ümarkotike, poolringjuhade ampullid -> sees tähnid, ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed zeleetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> zeleetaol. aine ja sültja massi nihkumine -> tasakaalunärv -> peaaju haistm
spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte:
ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud.
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Normaalne sisekõrva funktsioon sõltub: Sisemistest karvarakkudest, mis kannavad basilaarmembraani liikumise energia üle kuulmisnärvi närvilõpmetele Välimistest karvarakkudest, mis kannavad energia tagasi basilaarmembraanile. Funktsioon on lävespetsiifiline: nõrga helienergia puhul kantakse tagasi rohkem
50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate,
Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised
annaabi.ee 
