Rooma ehituskunst Ehitusviisid Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid. Neli...
On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused
Gooti stiil Gooti stiil tekkis 12.sajandil Prantsusmaal.Nimetus on tulnud germaani hõimu gootide nimest. Gooti arhtitektuuti 2 põhilist tunnust:Teravkaared(ukseavad,aknaavad) ja Kõikide ehitusosade kõrgusse pürgimine. Uuenduseks Gooti stiilile oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roosaken-Portaalide kohal asuv hiigelsuur ümmargune vitaažitehnikas aken. Gooti arhitektuuri basiilika iseloomustus:Ehituse põhiplaan sama romaani basiilikaga-ladina rist.Pikihoone 3-5 lööviline.Kesklöövi tähtsus tõusis-tunduvalt kõrgem ja laiem.Krüpte ei ehitatud.Kabelitepärja keskmine kabel teistest suurem-Maarja Kabel.Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid.Kirikutel oli tavaliselt 3 torni(2 läänefassaadi kõrval ja 1 väike torn piki-ja põikihoone ristumiskohal).Läänefassaadil 3 suurt teravakaarelist portaali(keskmine portaal suurem).
Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal
Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal. Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse
sulavõid, mis annab pirukale kenama välimuse. Süüa võib pirukat nii soojalt kui külmalt. Kevadine riis 2 spl õli 1 sibul hakituna 3 dl pikateralist riisi 1 kanapuljongikuubik 8 dl vett 1 pakk herne, maisi ja paprika segu peterselli või basiilikat hakituna Kuumuta õli potis, lisa hakitud sibulad ja kuumuta klaasjaks. Lisa riis, vesi ja puljongikuubik. Keeda pea-aegu pehmeks ja lisa köögiviljad. Kuumuta ja kaunista peterselliga või basiilikaga Karjala pirukas Taigen: 3½ dl rukkijahu, ½ dl nisujahu, 2 dl vett, 1 teelusikas soola, 1 supilusikas õli Täidis: 2 dl pudruriisi, 1 l piima, 1 tl soola, 1 sl õli Taigen valmista jahedatest ainetest. Lisa külma vette jahu, soola ja õli, sega ühtlaseks massiks ja pane taigen seejärel külmkappi. Valmista tavaline riisipuder ja jahuta. Soojenda ahi 250-270 kraadini. Sel ajal kui puder jahtub, võta taigen ja võta sellest sobiva suurusega
motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi
o Keskmine (peaportaal) suurem ja ilusam · Palestik portaali külg · Arhivoldid moodustavad portaali kaareosa o Ümbritsevad poolsõõrikujulist kaarevälja e. tümpanoni 5 · Kodakirik o Põhiplaanilt väga sarnane basiilikaga Erineb ülesehituselt · Kesklöövi ülaosas pole aknaid · Kesklööv pole niivõrd kõrge kui basiilika puhul · Enamasti kuulusid kirikute juurde ka kloostrid o Ristikäik võlvitud koda, mis ühendab 4nurkset hoovi ja avaneb selle poole akende või kaartega · Prantsusmaa ehitismälestised o Mitmekesine ja rikkalik; üle 10 koolkonna o Kooskõla ehitusliku ja dekoratiivse külje vahel
Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist. Pisa katedraal. Pisa on Itaalias, võtab romaani stiili vastu, jab selle juurde. Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad.
annaabi.ee 
