Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Maht Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest
Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale.Vulkaanid levivad laamade piirialadel.*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa. Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata
Tekkis ~700a tagasi Mauna Loa: Photo L.Petersen 4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeanipõhja allapainet = 17 km kõrgune vulkaaniline kilp Maailma aktiivsemaid, 33 purset aastast 1843, viimane suurem purse 1984 aastal Esim. laavavoolud 1Ma, vee alt väljas 400 tuh. a. tagasi 1 Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega)
Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina. Koostiselt rüoliidi ja basaldi vahepealseid kivimeid nimetatakse datsiidiks ja andesiidiks. Vulkaaniliste kivimite loetelu sellega ei piirdu, kuid ülejäänud neist esinevad oluliselt harvem. Vulkaanilise kivimi koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast
mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni. Samas puuduvad tõendid varasemalt toimunud pöörete katastroofiliste tagajärgede kohta. Küll aga eksisteerivad tõendid, et Maa magnetpooluste polaarsus on ajaloo jooksul mitmeid kordi muutunud. Nimelt voolavad ookeani keskahelikest välja basaltsed laavavood ning laava tardudes orienteeruvad basaldis sisalduvad rauaosakesed vastavalt selle hetke Maa magnetvälja suunale. Ookeanipõhja laienedes voolab uut laavat järjest juurde, kuid selles olevad ferromagneetilised mineraalid võivad orienteeruda vastupidiselt. Olenevalt siis antud ajahetke maa magnetpooluste polaarsusest. Tulemuseks näeb ookeanipõhja geomagnetiline pilt triibuline välja. Kliima muutuseid Maal ei põhjusta Päike mitte ainult Maa magnetvälja nõrgenemise tõttu
kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad. Kontrastina rohelusse uppuvale ja võimsate erosioonivormidega läbistatud Kauai saarele koos ammu kustunud Waialeale vulkaaniga on Suursaarel ülekaalus tegutsevad või geoloogilises lähiminevikus vaikinud vulkaanid. Nende nõlvadelt laskunud arvukad, taimestikuga katmata tumedates toonides, tardunud basaltsed laavavoolud annavad suurele osale saarest sünge, kohati kuumaastikku meenutava varjundi. Selline kontrast on tingitud saarte ligi kuue miljoni aastasest geoloogilisest vanusevahest, mille olemuse tabasid saarte põlisasukad ära juba oma legendides. Maa ja taeva abielust sündis tule ja vulkaanide jumalanna Pele. Paisates vulkaanilõõridest välja sulalaavat, oli ta ühteaegu nii uute mägede looja kui ka kõige tema edasiliikumist takistada püüdva hävitaja.
Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale. Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril
anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest - Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? o Esindavad maavälist kosmilist ainest o Näitavad maavälist Päikesesüsteemi seidundit ja planeetide tekkimise aega umbes 4,5 miljardit aastat tagasi o Räägivad planetaarsete kehade sisemisest ja geoloogilisest ajaloost - Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? Heledad laigud on mägismaa, tumedad on basaltsed "mered" - Võrdle Kuu ja Maa vanust Kuu on natuke noorem kui Maa. "ProtoMaa" aketsioon toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit Maa kuju - Mis on geoid? Pind piki mida on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu - Milline on geotermiline gradient Maal? 25 C/km - Maa magnetvälja tekkesituatsioon? Liikuv metall vedelas välistuumas ümber
Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid. Astenosfäär-700-800km, vahevöö maakoore ja vahevöö vahel. Vahevöö- ülamantel~700km, koosneb magneesiumist ja rauast, kuum mass. Alusmantel- ~2900km. Aine tihedus kasvab plastilised kivimid. Tuum välistuum ~5200. 10 niklit ja raudoksiid. Sisetuum ~6378km. Arvatakse et on tahke. Mandriline ja ookeaniline. Ulatus:M ~80km. O ~10km. Kivimid: M graniitsed. O basaltsed. Kivimikihid: M settekivimid, graniit, basalt. O settekivimid, basalt. Vanus: M 4 miljardit |vana. O kuni 180 miljardit | noorem. Litosfääri laamtektoonika 1912 Wegener mõtles välja laamtektoonika teooria. Laamad- litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamdadeks. Laamade Jaotus- suured- Euraasia laam. Keskmised- Nazca- Austraalia-India laam. Väikesed- Araabia. Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean.
Chicagole. Geoloogilised uuringud näitavad, et Suure Järvistu alal oli mitu jääaega ja nende aegade liustikute teod lõid tohutult tugevat Joonis 6 Muistsete jõgede süsteemi asukoht (11) erosiooni muistsetes jõeorgudes (vt. Joonis 5), kuni see jõudis dolomiidist nõo serva. Nii kujunesid Huroni, Michigani ja Erie järvede sulglohud. Mis puutub Ülemjärve ja Ontario järve, nende aluspõhjade all on leidud basaltsed kivimid. See ütleb sellest, et orud, millest liustiku liikumine lõi järvede sulglohud, tekkisid vulkanismi tõttu. Vesi järvedes ilmus liustiku sulamise tulemusena.(9) 1.4. Kliima Suure Järvistu vesikonna ilmale mõjuvad 3 tegurit: õhumassid teistest regioonidest, vesikonna asukoht suure kontinentaalse maismaa sees ja järvede oma mõju. Järvede territoorium on üsna suur, ja seetõttu kliima muutub üle kogu vesikonna (vt. Joonis 7).
-Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid. Magma viskoossus sõltub SiO2 omavahelise liitumise astmest. Basaltsed jahtumissambad tekivad homogeense magma jahtumisel, kui esinevad punktilised jahtumiskolded, mille ümber magma tõmbub kokku. Iga punkti ümber tekib lõhe, mis kokku moodustab võrgustiku sammastest. Nt devils tower Wyomingis (386m). Maateaduste alused I (19.sept) Vulkanism Tüübid: 1)lõõrvulkaanid(kilpvulkaanid ja strato- e kihtvulkaanid) 2)lõhevulkaanid 5
Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina. Koostiselt rüoliidi ja basaldi vahepealseid kivimeid nimetatakse datsiidiks ja andesiidiks. Vulkaaniliste kivimite loetelu sellega ei piirdu, kuid ülejäänud neist esinevad oluliselt harvem. Vulkaanilise kivimi koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast
● Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? ○ Esindavad maavälist kosmilist ainest ○ Näitavad maavälist Päikesesüsteemi seidundit ja planeetide tekkimise aega ○ Räägivad planetaarsete kehade sisemisest ja geoloogilisest ajaloost ● Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? – Heledad laigud on mägismaa, tumedad on basaltsed “mered” ● Võrdle Kuu ja Maa vanust – Kuu on natuke noorem kui Maa. “ProtoMaa” aketsioon toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit ● Mis on geoid? Teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tuulevaikuse korral ning asetseb risti loodjoonega või pind piki mida on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu
Tüübid: 1) lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid ja strato- e kihtvulkaanid), 2) lõhevulkaanid. 1.1) Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. 1.2) Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk
annaabi.ee 
