Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ................................................................................................................................
valgus- või hormoonravi. Vistrike ennetamiseks ja raviks soovitatakse kasutada siiski apteegist ostetud spetsiaalseid vahendeid, sest tavalisest seebist ja veest jääb tihtipeale väheseks. Apteeker oskab soovitada just Sulle sobivaid NAHAVÄHK Nahavähk seletus: Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Ülevaade: Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale
· suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa
kasv muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul. Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav. 5. NAHAVÄHK Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos - e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale
uuringuks. Kahtlusel, et kasvaja on levinud kaugemale, tehakse ka ultraheli- ja röntgenuuringuid (viimaseid siiski harva). Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud.Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile. Sümptomid :Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas- punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava
omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks. (Bogovski jt 1989.) Inimesed, kelle nahas on rohkesti pigmendirakke või kes päevituvad kergesti, haigestuvad harvemini. Nahakasvajate klassifikatsioon põhineb nii koel, millest kasvaja pärineb, samuti kasvaja hea- või pahaloomulisusel. Sõltuvalt sellest, millistest naharakkudest kasvaja areneb, jagatakse nahavähk kaheks: basaalrakuline vähkkasvaja ehk basalioom ja lamerakuline vähkkasvaja ehk skvamoos, millest viimane on kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. (Labotkin 2004.) Vähist ohustatud gruppideks on 45-50 aastased, palju vabas looduses viibijad (põllutöölised, meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid, näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.)
– Eelduseks normaalne kesk- ja sisekõrva funktsioon • Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud • Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus • Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) – Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) • Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik • Traumad • Kasvajad – Healoomulised: eksostoosid – Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused • Kuju anomaaliad – Anotia – kõrvalesta puudumine, kaasneb ka väliskuulmekäigu puudumine e
Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik Traumad Kasvajad –Healoomulised: eksostoosid –Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused •Kuju anomaaliad Anotia – kõrvalesta puudumine, kaasneb ka väliskuulmekäigu puudumine e. atreesia, raskematel juhtudel ka keskkõrva ja kuulmeluude ahela anomaalia. Ravi: väliskõrva taastamine enda kudedega või proteesiaga (epiteesia)
annaabi.ee 
