jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili: Oma teenistuses kirjutas Purcell ka väiksemaid muusikalisi vorme -- analoogseid itaalia kantaatidele. Tema vaimulikus loomingus sündis anthem, mis on sarnane saksa kirikukantaadile. Kirjutanud üle 100 soololaulu + ligi 150 lavamuusikast pärit laulu. Purcelli koht inglise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Kuid
keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda,see oli üks rikkamaid õukondi.
1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas),
hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses. 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle
9. Kuidas nimetati esimesi oopereid, kas: tragöödia, komöödia, draama, muusikaline draama 10. Kas esimestes ooperites oli tähtsam tekst või muusika ja kust võeti ainestik (ooperi teema)? 11. Keda peetakse nn. "ooperi isaks" ja miks? 12. Järjesta ajastud kaugemalt tänapäevani: klassitsism, barokk, renessanss, romantism, hilisbarokk, vararenessanss, antiik, hilisrenessanss 13. Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal? 14. Kas on õige, et barokkooperis (17.saj.) kasutati väga vähe lauljaid, etendused olid tagasihoidlikud? Mis oleks õige? 15. Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater? 16. 18. saj. sündis koomiline ooper, miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper? 17. Barokkajastul oli ooperis juhtivaks maaks ......................, klassitsismiajastul aga ..............? 18. Kas W.A.Mozart kirjutas rohkem tõsiseid või koolilisi oopereid? Nimeta mõni. Mis ajastu helilooja ta oli? 19
Tema ooperites oli suur orkester, ca 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. 1607 valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikali- selt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria – Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene * loobus da capo-aariast ning klavessiinisaatega retsitatiivist, ühendas need orkestrisaatega dramaatiliseks kõnelauluks * kasutas aktiivselt koori ja balletti ehk muutis koori ja balleti funktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku * muutis ümber avamängu kontseptsiooni: kui siiani oli avamäng võrdlemisi juhuslik pidulik orkestripala, siis Glucki avamäng oli esialgu sissejuhatus esimesse lavastseeni, hiljem koguni kogu draama lühike programmiline kokkuvõte ehk lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotuks. Siitpeale valmib ooperi avamäng
alustas Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis. Gonzaga hertsogi tellimusel valmis karnevalipidustusteks tema ooper "Orpheus" koostöös luuletaja Alessandro Striggioga, kelle libreto toetus vanale Orpheuse omale palju enam kui Rinuccini oma. Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti järgmisel aastal 1608 õukondlikuks pulmapeoks uus ooper "Ariadne", mille partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid Ariadne kaebeaaria, mis sai aluseks barokkooperis armastatud lamento-aariatüübile. 1613 valiti Monteverdi Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks, selles ametis püsis ta oma surmani. Veneetsias lõi ta ka mitmetest õukondadest tellitud oopereid, mis enamikus pole säilinud. 1624 a pärineb omalaadne pisiooper või dramaatiline stseen "Tancredi ja Clorinda kahevõitlus", milles ta jõudis üliekspressiivse kõnelauluni ja kasutas erilisi helimaalivõtteid (hobuste kappamine)
Oma hiilgavat karjääri alustas Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis. Gonzaga hertsogi tellimusel valmis karnevalipidustusteks tema ooper "Orpheus" koostöös luuletaja Alessandro Striggioga, kelle libreto toetus vanale Orpheuse omale palju enam kui Rinuccini oma. Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti järgmisel aastal 1608 õukondlikuks pulmapeoks uus ooper "Ariadne", mille partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid Ariadne kaebeaaria, mis sai aluseks barokkooperis armastatud lamento-aariatüübile. 1613 valiti Monteverdi Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks, selles ametis püsis ta oma surmani. Veneetsias lõi ta ka mitmetest õukondadest tellitud oopereid, mis enamikus pole säilinud. 1624 a pärineb omalaadne pisiooper või dramaatiline stseen "Tancredi ja Clorinda kahevõitlus", milles ta jõudis üliekspressiivse kõnelauluni ja kasutas erilisi helimaalivõtteid (hobuste kappamine). Veneetsia avaliku ooperiteatri jaoks
anthem'id. "Dido ja Aenease" libreto pärineb näitekirjaniku ja Shakespeare'i-töötleja Nahum Tate'i sulest. Libreto aluseks on Rooma luuletaja Vergiliuse teose "Aeneis" IV laul. Vergiliuse töid tunti ja austati nii renessansi- (meenutagem Dantet!) kui ka barokiajal väga. Vergiliuse ülevale loole lisas Tate inglise laval möödapääsmatud nõiad - ükskõik, kas tõlgendada neid lihtsalt grotesksete fantaasiategelastena või hoopis poliitiliste vaenlastena. Erandlik on ooperi lõpp: barokkooperis ei olnud kombeks, et peategelane sureb, ja kui see juhtuski, siis oli ta muutunud kauniks puuks või taevatäheks, või toimetati ta Parnassosele või Olümposele. Ent Tate ei mõelnud Dido päästmiseks välja mingeid imesid. "Dido ja Aeneas" jäi Purcelli ainsaks ooperiks, kuigi teatrile kirjutas ta meelsasti. Publik nõudis esmajoones semioopereid, maskimänge ja näidendeid rohkete muusikanumbritega. Purcell on loonud muusika 45 näidendile ja
annaabi.ee 
