illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles
näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda"). Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaaniakuninga õuemaalija. Tema portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeilmelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreeritav pahaselt öelnud, et
Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema tuntud teosed ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine". Võrreldes Caravaggioga oli ta looming värvikam,heledam,varjunditerikkam. 10.Flandria, Rubens ja van Dyck Flandria oli Hispaania mõjuvõimu all; äärmuslikult baroklik maalikunst. Selle suurim esindaja
Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon
Hispaania kunst 17 saj Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree ,,Õuedaamid" *"Breda alistumine" Flandria kunst 17. saj Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki. PETER PAUL RUBENS Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga.
Lorenzo Bernini. 11. Jutusta tema kahe tähtsama teose sisu. Kuidas see avaldub teose välises vormis? ,,Apollon ja Daphne" ja ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA HA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL 1. Kuidas püüti saavutada elulähedust 17.saj.hispaania skulptuuris? Maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõeliselt juuksed ja riided. 2. Kes oli suurim realist hispaanis barokkmaalis? Diego Velazquez 3. Nimeta tema tuntumaid teoseid. Millistesse maalizanritesse need teosed kuuluvad? ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Innocentius X portree", ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" õukannaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel 4. Millised kunstnikud hispaania maalikunstis olid põhiliselt sügava usutunde väljendajad? Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. 5. Mis laadi maalikunsti loodi Hispaania võimu alla jäänud Flandrias?
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema
Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. 11. Millises muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaazi kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks ,,Kadunud poja tagasitulek" 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. - Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid. Näiteks ,,Vulcanuse sepikoda" - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Grupiportree ,,Õuedaamid" - kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas; valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas
11. Millises kuulsas muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaaži kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid. Näiteks „Kadunud poja tagasitulek“ Leht 16 / 24 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. Diego Velazques(1599-1660), suurim realist barokkmaalis 17.sajandil. Looming oli varjundirikas, värvikas, hele ja õhuline. Tema temaatikaks olid kaasaegsed inimtüübid ja olmetseenid. Näiteks „Vulcanuse sepikoda“ - haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Grupiportree „Õuedaamid“ - kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas;
SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid. MAALIKUNSTILE samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu. Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist. *Diego Velazquez (1599 1660) Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree ,,Õuedaamid" Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *"Breda alistumine ,, - linna kodanikud asuvad linna võtma üle hispaanlastele. Mõlemad pooled on kujutatud suursuguselt
massid- maaliline plastika, nt. Püha Teresa ekstaas jt. eelistatakse motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat: võitlus- ja röövimisstseenid. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku baldahiin (mille all tohib missat pidada vaid paavst) toetub neljale keerdus nn saalomoni sambale (on üheks barokk- arhitektuuri lemmikuks) HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Caravaggio loomingu mõjul loobuti manerismist 17. saj alguses. Suurim realist hispaania barokkmaalis oli Diego Velàzquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. 1623. aastast saab Hispaania kuninga õuemaalijaks. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem kui Caravaggiol. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades, Flandrias, loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti.
Keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. 18. saj keskel levis Peterburis ja selle lähiümbruses toretsev hilisbarokk. Selle järjekindlaim esindaja oli itaalia päritolu Rastrelli. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. Barokk maalikunst Roomas oli barokkmaalis kaks suunda: Caravaggio, kes rajas barokk-kunsti naturalistliku suuna. Kunstnik oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas teda kujutama lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. See polnud enamasti siiski eesmärk omaette, vaid vahend usulise teema käsitlemiseks. Ta kujutas imesid ja märtrite kannatusi nõnda, et tavaline usklik neid tõestisündinuks saaks pidada. Teda eristas kõrgrenessansist idealiseerimise puudumine. Täiesti uudne oli tema maalide kompositsioon.
annaabi.ee 
