50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KasutatudAccount
Õppematerjali autor
Barokkarhitektuur Itaalias. XVI-XVII Barokk Itaalias ●Barokk on kunstistiil, mis oli Itaalias XVI saj algusest XVII saj keskpaigani. ○ See kunstistiil kehastas uued arusaamad maailma ühtsusest, piiritusest ja mitmekesisusest. Siin leidis väljenduse elu dramaatiline keerukus ja igavene muutlikkus. ●Maalikunst - tumedad, soojad toonid, kompositsioonis ristuvad diagonaalid. Selgete piirjoonteta, ka reaalsuse ja maali vahel. Perspektiiv ja illusionistlik kujutusviis aitavad luua ruumi avardumise efekti. Hoogsad stseenid. ○ Michelangelo Caravaggio (1573-1610) ○ Andrea Pozzo (1642-1709)
kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus.
Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. MOOD Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk
2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu.
Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks
· Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht 3. Chenonceaux´ loss · Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi · Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust Jean Coujoun · Louvre´i lossi skulptuuride autor
· Eestkätt oli Vinci luuletaja, kunstnik ja unistaja Michelangelo Buonarotti (1475 1564) · oli suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peetakse kõigi aegade suurimaks skulptoriks. · Ise pidas ta end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. · Ta kavandas tohutul hulgal töid, kuid ta ei jõudnud neid kõiki realiseerida. Michelangelo loomingus saab eristada kahte perioodi: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (-1530). · Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti" (1504. aastal; marmorist 5.5m kuju, mida peeti mehe iluideaaliks, taotud ühest tervest tükist). Michelangelo arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. Võitluseks valmistunud Taavet on ideaalne ja jõuline. · 1505. aastal siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus ta sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida ta maalis selili 4 aastat (1508 1512).
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on v
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid