Iiri saagad. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu
Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei pane ja iga kord mängib erinevat ja improviseeritud lugu. Keldid oli just tänu Bardidele lahingutes võitmatud, sest Bardide muusika andis sõduritele vaimset jõudu ja innustust enne lahingusse astumist
Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõlada võis. Nad alati improviseerisid oma muusikat ja ei pannud seda kirja. Keldid suhtusid muusikasse eelkõige emotsionaalselt ja õiged noodid ja rütm suudavad inimeses erinevad emotsioonid tööle panna
Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid. Nad olid erakordselt musikaalsed ning nad olid ühiskonna kõige austatumad liikmed. Keldi muusikuid nimetati Bardideks. Muusika nad improviseerisid ise ning kirja seda ei pandud. Samuti oskasid nad ennast väga meisterlikult mingi pilliga saata. Nende muusikal oli müstiline jõud, mis andis lahingutes ka neile rohkem jõudu. Sellepärast tapeti lahingutes vaenlaste poolt kõige esimesena muusikud. 21. sajandil leidub palju andekaid muusikuid, aga vähesed oskavad end tõeliselt hästi mingil instrumendil saata. Praegu pannakse kõik muusika kirja, et midagi ära ei ununeks, sest iga artist
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel
jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida). - Anglosaksi eepos. X sajandi alguspoole Inglismaalt pärineb keskaja iidsemaid käsikirju – anglosaksi eepos „Beowulf”. Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi
IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug.
anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide ja bardide looming kandus põlvest põlve edasi suulises vormis.Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist. Iiri saagad olid loodud proosavormis.Sageli oli proosa vahele põimitud värsse. Iseloomulikud jooned o ülev ja paatoslik toon o suure ja õilsad tunded o maagia, mille taustaks ürgne loodus
sajandil saatma lauludega. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja proopiumiks. Ilmalik muusika Keskajal eksisteeris rahvamuusika näol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahvakeelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga, vaid valdasid ka teisi kunstiliike. Rändmuusikuid nimetati Prantusmaal zonglöörideks, Saksamaal spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3
· Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, olid rõhutatult lüüriliselt kujundlikud, omasid poeetilist rütmi. Vahele oli põimitud värsse. Ülev ja paatoslik toon, suured ja õilsad tunded, imed, maagia, taustaks ürgne loodus olid
annaabi.ee 
